Töötaja distsiplinaarvastutusele võtmise, sealhulgas töölt puudumise eest vabastamise kord on kehtestatud seadusega. Selle korra mis tahes rikkumine tähendab tööandja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja töötaja ennistamist tööl.
Töötaja töölt vabastamise töölt vabastamise tõttu on seaduslik, peab tööandja lisaks puudumiste tuvastamisele järgima ka mitmeid reegleid.
Esiteks on hädavajalik nõuda töötajalt kirjalikke selgitusi puudumise põhjuste kohta.
Teiseks võib töötaja vallandada hiljemalt ühe kuu jooksul puudumiste päevast, võtmata arvesse haigla töötaja aega, tema puhkust, samuti kaalumata töötajate esinduskogu vallandamise küsimust, kuid igal juhul hiljemalt 6 kuud alates töölt puudumise kuupäevast.
Kolmandaks on ühe distsiplinaarsüüteo puhul lubatud rakendada ainult ühte distsiplinaarkaristust, see tähendab, et on võimatu, et ametist lahkunud töötajat kõigepealt noomitaks ja seejärel vabastataks töölt puudumise eest.
Töödistsipliini rikkumise õigeks hindamiseks on vaja küsida töötajalt puudumiste kohta selgitusi.
Tööandja ootab selgitusi 2 päeva jooksul, seletuse puudumisel tehakse vallandamine ilma nendeta. Vallandamine enne määratud 2 päeva möödumist on õige, kui tööandja koostab akti töötaja selgituste andmisest keeldumise kohta.
Kui töötaja ei käi tööl, on kõige õigem saata tema elukohta telegramm palvega selgitada puudumise põhjuseid. Nii saab tööandja üheaegselt tõendeid selle kohta, et ta on nõudnud selgitust isegi siis, kui töötaja keeldub telegrammi saamast. Nendel eesmärkidel on parem mitte kasutada tähitud kirju, sest töötaja saab need kätte palju hiljem. Telefonivestlused selgituste andmise vajaduse kohta ei näita ka seda, kui tööandja järgib vallandamise korda.
Sel juhul tuleb enne vallandamise korralduse väljastamist töötajalt selgitusi küsida.
Tööandja distsiplinaarmenetluse algatamise tähtaja rikkumine on vaieldamatu alus vallandamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Õige oleks vallandada töölt puudumise eest alates viimasest tööpäevast, st alates töölt lahkumisele eelnenud päevast.
