Üks tootmise majanduslikku efektiivsust iseloomustavatest põhiparameetritest on tööviljakuse näitaja. See on vajalik majandusarvutuste jaoks kui töötajate ja kogu tootmisettevõtte tööjõu efektiivsuse näitajaks.
Juhised
Samm 1
Tegutseva ettevõtte tegelik tööviljakus arvutatakse vaatluse tulemusena saadud näitajate põhjal: kogu tööjõukulu ja toodetud toodete maht. Tööjõu tootlikkuse arvutamiseks jagatakse tegelik toodangu maht (tootmisühikutes või mahus) tegelike kogu tööjõukuludega (töötundides). Seega on tööviljakus vastastikune töömahukus. Lähteandmete spetsiifikast lähtuvalt näitab see, kui palju toodab antud toodang tegelikult toodangut tegelikes tootmis- ja majandustingimustes tootmises kulutatud elava tööühiku kohta.
2. samm
Ettevõtte arengupotentsiaali ja elujõulisuse analüüsimiseks tööstuses kasutab majandusteooria selliseid näitajaid nagu praegune ja potentsiaalne tööviljakus.
Sularaha tootlikkus arvutatakse sarnaselt tegelikule, kuid lähteandmetena võtavad nad ajavahemikul toodetud toodete maksimaalse koguse minimaalsete tööjõukuludega, st tingimustel, kui tootmine toimub seotud kulude ja seisaku minimeerimise ja kõrvaldamise tingimustes. Selle toimingu eesmärk on arvutada tööviljakus, mis on antud majandustingimustes (olemasolevad seadmed, tooraine, tootmise korraldamine) maksimaalselt saavutatav.
3. samm
Potentsiaalne tootlikkus kui üldise idee loogiline edasiarendus arvestab maksimaalse väljundi tingimusi tehnilise arengu selles etapis saadaolevates tingimustes. See peaks kasutama kõige kaasaegsemaid kõrgtehnoloogilisi seadmeid, parimat (võimalikest) toorainet jms ning vastavalt elatustöö minimaalseid saavutatavaid kulusid ajalises mõõtmes.
