Lepinguvabaduse põhimõte tähendab muu hulgas ka vabadust selle tingimuste määramisel (kui need pole normatiivaktis selgelt sätestatud). Kuid sageli ei saa tsiviilkäibes osalejad kohe kindlaks määrata nende huve rahuldavaid tingimusi, seetõttu on praktikas kokkuleppe sõlmimisel olnud erimeelsuste registreerimise kord.
Juhised
Samm 1
Seadusandlikult on kokkuleppe sõlmimisel erimeelsuste lahendamise protsess ette nähtud üksnes riigihankelepingute jaoks (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 445, 1. osa), see tähendab, et kui pakkumise saatnud pool - ettepanek lepingu sõlmimiseks on kohustatud seda tegema kõigiga, kes on valmis seda aktsepteerima (näiteks kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted, meditsiiniasutused jne). Praktikas vormistatakse erimeelsuste lahendamine lepingu sõlmimisel selle eelnõu lahkarvamuste protokolliga. Selle dokumendi on algatanud pool, kes ei nõustu pakutud tingimustega.
2. samm
Protokoll koosneb tavaliselt mitmest osast:
- sissejuhatav osa, kus on ära toodud tulevase õigussuhte osapoolte nimed, lepingu üksikasjad, mille tingimuste osas on lahkarvamusi;
- peamine. Siin öeldakse otse lahkarvamuse olemus. Teksti saab koostada tabeli kujul, mille ühes osas on märgitud "külje A revisjon" ja teises - "külje B revisjon". Vastuoluliste terminite variante saab esitada erinevates lõikudes. Protokoll kajastab lepingu kõiki klausleid, mis sisaldavad tasumist nõudvaid tingimusi, kahes versioonis: kavandatud ja soovitud;
- viimane osa sisaldab teavet lepingu teksti vastuvõtmise versiooni kohta; et see erimeelsuste protokoll on lepingu lahutamatu osa, ilma milleta pole sellel õiguslikku jõudu; samuti protokolli jõustumise tingimused, mis peavad kokku langema lepingu tingimustega.
3. samm
Protokollile kirjutab alla selle saatnud pool (volitatud isik, kinnitades pitserid ja märkides organisatsiooni, üksikettevõtja või üksikisiku andmed). Erimeelsuste protokoll saadetakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab tõenäoliselt allkirjastatud osapool.
4. samm
Erimeelsuste protokolli saanud pool kaalub ja saadab kokkuleppel selle sisuga protokolli allkirjastatud koopia tagasi. Erimeelsuste protokolli läbivaatamise tähtaeg on seadusega kehtestatud ainult riigihankelepingute puhul (30 päeva alates kättesaamise kuupäevast). Muude lepingute sõlmimisel on soovitatav kaaskirjas märkida soovitud periood. Pärast selle aja möödumist, kui allkirjastatud versiooni ei saada, loetakse protokoll tagasilükatuks või vastupidi aktsepteeritavaks selle saatnud poole sõnastuses (see tuleks märkida ka kaaskirjas).
5. samm
Erimeelsuste korral erimeelsuste protokollis sätestatud tingimustega on võimalik saata erimeelsuste lahendamise protokoll, milles redigeeritakse erimeelsuste protokolli teksti, mitte lepingut ennast.
6. samm
Kui erimeelsuste protokolli (ja erimeelsuste lahendamise protokolli) ei kirjutata alla, leitakse, et pooled pole lepingutingimustes kokkuleppele jõudnud ja viimaseid ei saa sõlmida. Sel juhul saab erimeelsuste lahendamise küsimuse (ja kui me räägime riigihankelepingutest, siis tuleb see anda) kohtusse.
