Kokkulepet võib pidada kahe või enama tsiviilõiguse subjektide ja teovõimega isiku vahel sõlmitud kokkuleppeks vabatahtlikkuse alusel. Sellise kokkuleppe objektiks on lepingupoolte omavaheliste kohustuste tekkimine.
Juhised
Samm 1
Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik näeb ette palju erinevat tüüpi lepinguid, kuid samas näitab see, et nende sortide loetelu ei saa nimetada ammendavaks. Kaasaegse majanduse ja turusuhete areng ei seisa paigal, seetõttu võivad kaasaegsetes õigusaktides ilmneda uut tüüpi lepingud. Need ei tohiks siiski olla vastuolus tsiviilõiguse ja Vene Föderatsiooni õigusaktide põhimõtetega ning nende subjekt ei tohiks muutuda objektideks ja asjadeks, mis on tsiviilõiguse ringlusest välja jäetud või piiratud.
2. samm
Kaasaegses tsiviilõiguses on mitut tüüpi lepingute liigitusi. Kõige tavalisemat võib nimetada õigusliku fookuse järgi liigitamiseks. Tema sõnul jagunevad kõik lepingud lõplikeks ja esialgseteks. Nende peamine erinevus seisneb selles, et eelleping on kokkuleppe osapoolte eelleping selles, mis, kuidas ja millistel asjaoludel tulevane tsiviilõiguslik leping sõlmitakse. See ei näe ette mingite juriidiliste kohustuste tekkimist ega oma varalist iseloomu. Sellel on teistsugune, siduv iseloom, kuna see sunnib pooli tulevikus lepingut sõlmima. Lõplik, s.t. põhileping reguleerib õigussuhete tekkimist materiaalsete hüvede valdkonnas ja tsiviilkohustuste tekkimist.
3. samm
Samuti on liigitus ühepoolseteks ja vastastikku siduvateks lepinguteks. Ühepoolne leping, nagu nimigi ütleb, viitab kohustuste tekkimisele ainult õigussuhte ühele poolele, teine aga ainult kodanikuõiguste kandja.
4. samm
Sellisel alusel, nagu hüvitis, eristatakse tasuta ja kompenseeritud lepingulisi suhteid. Hüvitatav leping eeldab olemuslikult ühe poole varalisi kohustusi, mis on provotseeriv tegur sama laadi vastastikuste kohustuste tekkimisel. Sellise lepingu selgeim näide on müügileping. Tagastamatu leping on leping, mille kohaselt on varaliste kohustustega koormatud ainult üks õigussuhete pool.
5. samm
Lepingu sõlmimise alusel on need siduvad ja tasuta. Kohustuslikud kokkulepped eeldavad ühe osapoole omamoodi kohustuste "kehtestamist", samas kui vabade lepingute korral on mõlemal poolel piiramatu tegutsemisvabadus.
