Uue FSES-i kohaselt peab õpetajal olema võimalus mitte ainult luua tunni ülevaade, vaid ka kujundada see tehnoloogilise kaardi kujul. See kontseptsioon on laenatud tööstustehnoloogia valdkonnast ja selle rakendamine tänapäevases metoodikas võimaldab teil õppeprotsessi kaasajastada ja vähendada õpetaja tunniks ettevalmistumise aega.
Tehnoloogiline kaart võimaldab teil kujundada haridusprotsessi. Õpetaja ülesanne selle loomisel on näidata õppeprotsessis nn tegevuskäsitlust. Voodiagrammis tunni iga etappi kirjeldades kujundab õpetaja ise oma tegevused ja õpilaste kavandatud tegevused. Allpool on toodud nõuded tunni algklasside tehnoloogilisele kaardile ja on antud selle struktuuri kirjeldus.
Kaasaegsed õppetundide ideed (st tunni nõuded):
- tunni eesmärk ja eesmärgid on selgelt ja konkreetselt sätestatud;
- peamine eesmärk on konkreetsete tulemuste saavutamine (universaalsed haridustegevused);
- õpilasi motiveeritakse tunnis töötama;
- tunni sisu on seotud õpilaste isikliku kogemusega;
- tunnis on loodud probleemolukord;
- tunni sisu vastab eesmärkidele ja eesmärkidele: kasutatakse vajadusel õppematerjalide potentsiaali - lisamaterjali;
- jälgib õpilaste tegevuse seost tunnis eesmärgiga (kavandatud tulemuste saavutamine);
- õpilastele on loodud tingimused iseseisvaks töötamiseks;
- võetakse arvesse SanPini nõudeid;
- klassiruumis loob õpetaja tingimused õpilaste hindamisaktiivsuse ja refleksiooni kujunemiseks.
WPS struktuur:
1. Eesmärk, mille õpetaja soovib tunnis saavutada (märgitud on ainult üks eesmärk, seda ei tohiks segi ajada mõistega "tunni eesmärgid"). Võimaluse korral tuuakse välja tunni probleem (s.t idee), tunni eesmärgid (viisid eesmärgi saavutamiseks). Planeeritud tunni tulemused (moodustatud UUD tunnis) - kasutatakse määramata kujul verbe (vt FGOS). Kasutatavad haridustehnoloogiad ja meetodid (sealhulgas on loetletud tervist säilitavad tehnoloogiad). Kasutatavad õppevahendid (elektroonilised ja trükitud ressursid, õpik, õpijuhised, visuaalsed abivahendid, seadmed).
2. Tunni käik. Luuakse kahe veeruga tabel. Esimese veeru nimi on "Õpetaja tegevus" (tunni igas etapis peate õpetaja tegevust lühidalt kirjeldama, kasutades selliseid sõnu: "korraldab, loob, loeb, panustab, aitab" jne). Teine veerg on "Õpilase tegevus" (seda saab kirjeldada sõnadega: "lugeda, analüüsida, oletusi teha, üldistada, nõustuda" jne). Tunni iga etapi lõpus korraldab õpetaja tingimata õpilaste kontrolli- ja hindamistegevused ning õpilased viivad läbi enesehinnangu haridustoimingutele ja tulemustele.
Tunni käik koosneb 4 põhietapist, mis peavad kaardil kajastuma. Õpetaja saab iga etapi jagada väiksemateks, sõltuvalt tema enda ideest. On vaja kirjeldada tegevusi, mitte õpilaste kavandatud vastuseid. Otsekõnet tuleks kasutada võimalikult vähe, ainult juhul, kui seda ei ole võimalik kirjeldava pöördega asendada.
1. etapp. Haridusprobleemi avaldus. Õpetaja loob probleemse olukorra ja korraldab õpilaste tegevused nii, et nad ise (võimaluse korral) probleemi sõnastaksid. Lapsed määravad koos õpetajaga tunni teema. Laste seniseid teadmisi ja oskusi vaadatakse üle, mis on vajalikud sõnastatud probleemi lahendamiseks.
2. etapp. Kognitiivsete tegevuste korraldamine. Õpetaja ja õpilased kavandavad tunni jaoks tööd. Eriülesannete täitmise käigus avastatakse uusi teadmisi, moodustatakse UUD, lahendatakse varem sõnastatud probleem jne.
3. etapp. Konsolideerimine ja kaasamine teadmiste süsteemi. Õpetaja korraldab õpilaste iseseisvaid tegevusi, mille eesmärk on kinnistada, üldistada, aktsepteerida, hõlmates uusi teadmisi või oskusi olemasolevate teadmiste, enesekontrolli ja enesehinnangute süsteemis jne.
4. etapp. Haridustegevuse kajastamine tunnis. Tunni alguses püstitatud eesmärgi korrelatsioon kavandatud tulemustega. Planeeritud tulemuste saavutamise diagnostika. Enesehindamine õpilaste (ja õpetajate) tegevusele klassiruumis. Tunni alguses sõnastatud probleemi (või õppimisprobleemi) lahendamise lõpptulemused. Uute teadmiste ja oskuste praktiline rakendamine.
