Isiku eestkoste määratakse kahel juhul: kui eestkostja on alaealine või täisealine, kuid tunnistatakse ebapädevaks. Sellistel juhtudel võtab eestkostja vastutuse asjaomase isiku hooldamise ja hooldamise eest. Eestkostjal on aga vähe õigusi.
Seaduse järgi
Eestkoste ja eestkoste küsimusi reguleerivad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik, artiklid 31–40 ning föderaalne seadus eestkoste ja eestkoste kohta. Juriidiliselt ja moraalselt on kõige keerulisem vara eestkostja pärimise küsimus pärast eestkostja surma. Siin tuleb eristada suguluse hooldusõigust, kui näiteks lapse võtavad pärast vanemate surma ära lähedased sugulased (vanaemad, vanaisad, onud, tädid). Või määravad teovõime kaotanud täisealise isiku eest lähedaste eestkostja. Kuid praktikas on rohkem juhtumeid, kui kohus määrab kolmanda isiku eestkostja orbule, kellel puudub hoolealusega perekondlik seos.
Seadus vastab sellele küsimusele aga selgelt: eestkostjal pole õigust eestkostetava pärimisele ja varale, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Pealegi ei ole eestkostjal õigust oma hoolealuse vara käsutada eluajal ilma eestkosteasutuste loata. Näiteks peab eestkostja hoolealuse kontolt raha välja võtmiseks vajaliku kauba ostmiseks hankima eestkosteasutustelt kirjaliku loa. Samuti kehtestati kinnisvaraga tegutsemise keeld. Eestkostja ei saa müüa, rentida, vahetada eestkostetava omandis olevat kinnisvara (või selle osa).
On võimalus
Pärast hoolealuse surma kaalutakse pärimise küsimust kahel viisil: kas testamendi või pärimise korralduse järgi. Eestkostja saab pärandisse lülitada ajal, mil eestkostja ei olnud teovõimetu ja oli täisealine. Testamendil, mis on koostatud pärast isiku teovõime kaotamist, ei ole õiguslikku mõju.
Kui eestkoste ei olnud seotud, ei ole eestkostjal õigusi pärida. Suguluse vahi all on seitse suguluse astet. Testamendi puudumisel võib eestkostja selle seaduse alusel pärida. Kuid kui eestkostjal, kellel pole seaduslikke õigusi pärimisele, tõendatakse kohtus, et ta kandis surnud isiku ülalpidamiseks materiaalseid kulutusi, on tal võimalus need maksed saada. Tavaliselt sisaldab selline kulu üür palati korteri ülalpidamiseks. Kui surnu oli täiesti üksik inimene, läheb pärast tema surma kogu pärand riigile või vallale, mitte eestkostjale.
Kuid hoolealusel on rohkem võimalusi saada heategija surma korral pärijaks. On selge, et kui eestkostja ei lisanud oma hoolealust pärandisse, siis ta ei saa midagi. Kuid muudel juhtudel, kui hoolealune oli ülalpeetav ja elas kuni surmani usaldusisiku juures vähemalt ühe aasta, võib ta seaduslikus prioriteedijärjekorras lisada pärijate nimekirja võrdsetel alustel teiste sugulastega.
