Eestkostetava õigused on kaitstud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikus ning eestkoste ja eestkosteasutustes. Ent eestkostjate õigustega pole kõik nii lihtne. On nüansse, mida eestkostja peab arvestama, kui eestkostja surma korral kavatseb ta oma pärandi välja nõuda. Eriti kui eestkostjana tegutseb kõrvaline isik. Kas tal on õigus seda teha?
Seaduse järgi
Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kehtestab järjekorra järjekorra, mille kohaselt saavad surnu omaksed pärida. Esimese etapi pärijad on lähedased sugulased: abikaasad, vanemad, lapsed. Teise järgu pärijad on vennad ja õed (täisverelised ja mitte). Kolmas ja järgnevad etapid on vastavalt lahkunu vanemate (onu ja tädi) sugulased ning kolmandat sugulusetappi järgivad inimesed. Ülejäänud vereta sugulased, kes sattusid pärast uuesti abiellumist perekonda, moodustavad seitsmenda järjekorra - need on kasuemad, kasuisad, kasutütard ja kasulapsed.
Kui eestkostja ei ole eestkostetava sugulane ega kuulu ühtegi seaduslikust järjekorrast, siis ei saa ta seaduse järgi pärimist nõuda, kuna eestkoste või hooldusõiguse registreerimise fakt ei anna eestkostjale pärandvara varale. palatist.
Testamendi järgi
See on teine asi, kui eestkostetav koostab eestkostja kasuks testamendi. Kui koostatakse testament, kuhu on märgitud eestkostja, on tal õigus oma vara pärida. Siiski tuleb meeles pidada, et testamendil on õiguslik jõud ainult siis, kui selle on kirjutanud võimekas täiskasvanu. Seega, kui testamendi kirjutamise ajal tunnistati hoolealune teovõimetuks (osaliselt võimekaks), hoolealune oli alla 18-aastane või kui testamendi kirjutas eestkostja ise kui hoolealuse seaduslik esindaja, siis see ei kehti ja eestkostja ei saa pärandit nõuda. Kui eestkostja kasuks kirjutati testament tsiviilseadustiku üldsätteid rikkumata, siis läheb päritud vara eestkostja omandisse.
Kuid isegi juhul, kui eestkostjal pole seaduse või testamendi järgi õigust pärida, võib tal olla õigus saada osa pärandist. Kui ta kandis rahalisi kulutusi oma hoolealuse päritud vara haldamiseks, siis saab ta eestkosteasutustega kokkuleppel hüvitada lahkunu vahenditest kulutatud vahendid.
Samuti tasub meeles pidada, et testamendiga pärimisel tuleb arvestada kohustuslike aktsiate pärijatega. Kui eestkostjal on alaealisi lapsi, puudega või osaliselt puudega vanemaid, puudega abikaasa või tal on ülalpeetav, saavad nad poole pärandist. Kui testamenditaotleja testamendis ei näita päritud vara osasid, saavad kõik taotlejad võrdselt.
Igal juhul ei saa eestkostja eestkostjalt pärimise teel saadud vara tema omandisse üle minna ilma eestkoste ja eestkosteasutuste otsuseta.
