Rasedus- ja sünnituspuhkus antakse naisele seoses raseduse ja järgneva beebi sünniga. Esitatud dokumentide alusel on tööandja kohustatud arvutama hüvitise suuruse ja maksma selle rasedale töötajale.
Rasedus-ja sünnituspuhkus
Igal töötaval rasedal on täielik õigus anda rasedus- ja sünnituspuhkus töökohas. Tööandja on kohustatud maksma vastavat toetust.
Kõik tööandjale makstud sünnitushüvitised tagastab sotsiaalkindlustusfond, kuna töötaja rasedus on sel juhul kindlustusjuhtum.
Rasedus- ja sünnituspuhkus koosneb rasedus- ja sünnituspuhkusest ning järgnevast kuni 1,5-aastase lapse hooldamise puhkusest. Naine võib soovi korral puhkust pikendada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid sel perioodil saab ta puhtalt sümboolset hüvitist 50 rubla ulatuses.
Rasedus- ja sünnituspuhkus tekib siis, kui töötaja rasedus on 30 nädalat. Rase naine võib raseduseelses kliinikus võtta kindlaksmääratud vormis haiguslehe ja viia see tööle. Kestuse poolest peab puhkus olema täpselt 140 päeva. Kui sünnitus oli keeruline, tüsistustega või kui naisest sai korraga mitme lapse ema, tuleks puhkust veidi pikendada. Selle pikendamiseks peab töötaja sünnitusmajast tööle kaasa võtma tõendi.
Puhkusetasu suurus sõltub sellest, millist palka naine enne rasedus- ja sünnituspuhkusele minekut sai. Sel juhul tuleks arvesse võtta tema eelmise 2 kalendriaasta sissetulekut. Näiteks kui naine läheb rasedus- ja sünnituspuhkusele 2014. aastal, võetakse arvestuseks tema keskmine 2012. ja 2013. aasta sissetulek.
Tööandja on kohustatud rasedus- ja sünnitushüvitised töötajale üle kandma 10 päeva jooksul pärast seda, kui ta kirjutas personaliosakonnale vastava avalduse ja lisas sellele kõik dokumendid. Viimase võimalusena saab raha kanda lähitulevikus, kui kõigile teistele töötajatele makstakse palka. Toetust tuleb maksta ühekordse summana 140 puhkusepäeva eest. Kui noor ema toob kaasa tõendi, mis annab võimaluse puhkusele juurde tulla, siis makstakse lisatasu hiljem.
Puhkus lapse hooldamiseks
Pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu võib naine minna puhkusele kuni 1–5-aastase lapse hooldamiseks. Sel perioodil tuleb maksta toetust 40% kuu keskmisest töötasust. Noor ema ei saa seda raha korraga kätte. Raamatupidaja võtab seda iga kuu, kuni töötaja laps saab 1, 5-aastaseks.
Selle toetuse suurus arvutatakse puhkuse algusele eelnenud 2 kalendriaasta noore ema palga suuruse põhjal.
Kui tööandja ei soovi noorele emale seaduse järgi talle makstavaid hüvitisi maksta, on naisel õigus pöörduda kohtusse. Pärast kohtuotsuse tegemist kohustavad kohtutäiturid ettevõtet tegema kõik vajalikud maksed.
Kui ettevõte, kus rase naine töötab, läheb pankrotti või lakkab mingil muul põhjusel olemast, saab ta ikkagi talle kuuluvaid hüvitisi. Ainult sel juhul peab ta pöörduma mitte tööandja, vaid otse sotsiaalkindlustusfondi poole.
Kui naine ei töötanud enne rasedus- ja sünnituspuhkusele minekut kusagil, siis saab ta loota ainult lapsetoetusele, mida ta saab kuni 1,5-aastaseks saamiseni. Toetuse suurus on kindel ja selle saate sotsiaalsete struktuuride esindajate kaudu. Sel juhul makstakse toetust kohe pärast lapse sündi.
