Nagu kogu muu vara, mille abikaasad on abielu ajal omandanud, on ka ühiselt soetatud korter nende ühine ühisvara, olenemata sellest, kumba abikaasatest selline korter ostetakse (Vene Föderatsiooni perekonnaseadustiku artikkel 34, edaspidi - IC RF). Kaasomandirežiimi iseloomustab teatud osade puudumine kaasomandiõiguses (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku (edaspidi Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik) artikli 244 teine osa).
Juhised
Samm 1
Elus on olukorrad aga erinevad, näiteks peavad abikaasad elama eraldi. Kuidas saab naine sellisel juhul näiteks korterivahetust saavutada või saada rahalist hüvitist, mis oleks proportsionaalne korteri osaga, millele tal on õigus arvestada?
2. samm
Alustuseks tuleb korter üle viia ühisomandi režiimist ühise kaasomandi režiimi. Seda saab teha abikaasade kokkuleppel või kohtu otsusega (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 244 5. osa). Aktsiate kindlaksmääramisel ühisomandis osalejate kokkuleppel kehtestab seadus osalejate õiguse iseseisvalt kindlaks määrata igaühe osa (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 245 1. osa). Suhe võib olla kas 50/50 või mis tahes muu.
3. samm
Juhul, kui aktsiad määrab kohus, lähtub kohus abikaasade ühisvara osade võrdsuse eeldusest (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 245 1. osa). Kui naine soovib tagada, et tema osa korteriomandis oleks suurem kui 50%, peab ta esitama kohtule asjakohased tõendid, sõltuvalt juhtumi asjaoludest, näiteks tõendi oma kõrge sissetuleku kohta korteri ostule vahetult eelnenud periood ja tõendid selle kohta, et samal ajal ei olnud abikaasa tööl ja raviti alkoholismi tõttu; tõendid selle kohta, et naine tegi oma kulul korteris lahutamatuid parandusi (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 245 teine osa) ja nii edasi.
4. samm
Tuleb meeles pidada, et korter on jagamatu vara ja aktsiad, mis asutatakse abikaasade vahelise kokkuleppe või kohtuotsusega, ei ole korteri kui füüsilise eseme osad (näiteks naise osa on köök ja koridor, kuid abikaasa osa on elutuba ja vannituba) ning see kuulub korteriomandisse, mis pole seotud korteri konkreetsete osadega. Eluruumi kui kinnisvaraobjekti õigusliku režiimi muudatused peavad õigusasutused riiklikult registreerima ühtses riiklikus registris (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 131 esimene osa). Pärast aktsiate kindlaksmääramist saavad tsiviilkäibes osaleda tsiviilõiguste iseseisvate objektidena, see tähendab, et sellist osa saab müüa või vahetada.
5. samm
Ühisomandi osaluse müümisel tuleb arvestada, et abikaasal on sellise osa ostueesõigus (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 250 esimene osa). Ülekaalukas ostuõigus vastab naise kohustusele teatada oma abikaasale kirjalikult kavatsusest müüa oma korteriosa, näidates ära hinna ja muud tingimused, mille korral naine soovib oma osa müüa. Kui abikaasa keeldub kuu jooksul oma naise osa ostmast või ostmata, on naisel õigus oma osa müüa mis tahes isikule (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 250 teine osa).
6. samm
Vahetamisel kehtib ka abikaasa eelisõigus aktsia omandamiseks (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 246 teine osa), kuna neid, kes soovivad omandada osa korterist, kus elab võõras, on keeruline leida. ja tegeliku müügi sellise osa maksumus on oluliselt väiksem kui pool kogu korteri maksumusest, enamikul juhtudel on mõistlik, et abikaasad müüvad oma korteriosad ühiselt ühele inimesele ja jagavad saadud tulu ise proportsionaalselt oma osalusega ühisomandis.
