Tõlketegevus on tänapäeva ühiskonnas üks populaarsemaid tegevusvaldkondi. Globaliseerumisprotsessil on selle arengus tohutu roll ja kaasaegsed mis tahes valdkonna spetsialistid peavad oskama vähemalt ühte võõrkeelt.
Tõlke põhiliigid
Tõlke võib jagada kahte suurde rühma: kirjalik ja suuline. Need jagunevad omakorda veel kolmeks alamtüübiks.
Kirjalik tõlge on kõige iidsem tõlketüüp, mis arendab hüppeliselt teksti tõlgendamise viisi ühest keelest teise. Kirjalikku tõlget võib nimetada stressirohkeks tegevuseks ainult siis, kui tõlk peab lühikese aja jooksul ära tegema suure hulga töö.
Tõlkimise tõelised ässad on need, kes tõlgivad klassikalist kirjandust ja kirjandustekste. Seda tüüpi materjalidel on kõige laiem kasutatav sõnavara, mille tõlgendamine nõuab lisaks võõrkeele suurepärasele tundmisele ka teie emakeelt.
Väärib märkimist, et Venemaal on mõistel "tõlk" täiesti ühemõtteline tähendus, samas kui inglise keelt kõnelevate inimeste jaoks tähendab klassikaline "tõlk" tõlki ja "tõlk" suulist.
Heli- või videosalvestiste ümberkirjutamist võib nimetada ka väga keeruliseks kirjaliku tõlke tüübiks: sageli võib halva kvaliteediga lindistuste võõrkeelest transkribeerimine võtta väga kaua aega. Kuid selle valdkonna spetsialistid võivad arvestada suurema sissetulekuga kui tavalised tõlkijad.
Tõlgenduse tüübid
Suuline tõlge on vastupidiselt kirjalikule tõlkele tõlge, mis nõuab lisaks keele erakordsele tundmisele ka antud erialale vastavaid emotsionaalseid ja psühholoogilisi omadusi.
Sellel tõlkel on kaks peamist tüüpi: järjestikune ja samaaegne.
Järeltõlge
Seda tüüpi tõlke korral toimub kuulatava kõne või teksti tõlgendamine selle ja järgmise lõigu vahelises intervallis. Ärivestlused ja konverentsid tõlgitakse sageli sel viisil, kus iga detail on oluline.
Järkjärgulisel tõlkimisel on omakorda kaks alamtüüpi: ühepoolne (tõlge ühest keelest teise, see tähendab ainult ühes suunas) ja kahepoolne (tõlge "edasi-tagasi", see tähendab inimeste vahelise vestluse tõlkimine)).
Sünkroontõlge
Seda tüüpi tõlkeid peetakse tõlgi kõige pingelisemaks tegevuseks. Töökogemusega sünkroontõlgid teenivad 200–500 dollarit tunnis. Sünkroontõlge viiakse läbi spetsiaalse varustuse abil, mis võimaldab teil selgelt kuulda kõlarite hääli, kuid mitte oma häält, ning võimaldab reguleerida ka helitugevust, tämbrit ja mõnikord kõne kiirust (kui seade on salvestusmehhanism).
Sünkroontõlkidel peavad olema terasest närvid ja vastupidavus. Ehkki need tõlgid töötavad suurtel konverentsidel vahetustega, on stressitase tipus. Sünkroontõlgi peamiseks raskuseks on erinevate võõraste murrete tõlgendamine või tugeva aktsendiga sõnu hääldavate inimeste kõne. Lisaks peab sünkroontõlkija suutma valida põhiteabe kogu kõnevoo hulgast, kuna kogu kõne tõlkimine on sõna otseses mõttes füüsiliselt võimatu.
Seega suudab sünkroontõlk kogu saadud teabest parimal juhul adekvaatselt tõlkida 70–75% kõnest.
Tõlkežanrid
Samuti on võimalik välja tuua tõlketüübid, lähtudes žanrist ja stiililistest omadustest. Põhimõtteliselt on selliste tõlgete klassifikatsioon täiesti täpne funktsionaalsete stiilide klassifikatsioon vene keeles.
Kirjandustõlge
Seda tüüpi tõlkeid iseloomustab stiililine kujundlikkus, tropide ja autori hinnangulisuse (subjektiivsuse) sagedane kasutamine. Kirjandustõlget võib nimetada üheks keerulisemaks tõlkeliigiks, sest autori kujutis viitab sageli murdeliste elementide ja kõnekeelte kasutamisele, mida on mõnes teises keeles raske tõlgendada.
Teaduslik ja tehniline tõlge
Võime öelda, et seda tüüpi tõlked on vastupidised kunstilisele tõlkele: kui see läbi viiakse, ei püüa tõlk autori subjektiivsust ja kujundlikkust edasi anda, sest neid pole teadustekstides lihtsalt olemas. Teiselt poolt nõuab mõnikord teatud teadusterminite ja -nähtuste tähenduse ülekandmine suurt täpsust, mitte igal teaduslikul nähtusel või mõistel pole igas keeles vastet. Seetõttu peaksite tehniliste terminite ja detailide tõlkimisel alati vältima literalismi ja suutma leida sihtkeeles vähemalt vaste (nagu vanasõnade ja ütluste puhul). Teaduslik tõlge eeldab lisaks keelte tundmisele ka vähemalt keskpäraseid teadmisi konkreetses valdkonnas, millega tõlkimine on seotud.
Ühiskondlik-poliitiline tõlge
Seda tüüpi tõlke edukaks läbiviimiseks peab teil olema antud teemal asjakohane sõnavara ja lisaks sellele peate olema võimeline navigeerima samal teemal selle keele abil, millesse tõlge viiakse. Niisiis peaks seda tüüpi tõlkeid iseloomustama kujundlikkus, võime pöörduda lugeja (kuulaja) poole, kuid samas ka poliitiline korrektsus.
Sõjaline tõlge
Lisaks oskusele konkreetset detaili täpselt välja öelda, on sõjalise tõlke edukaks elluviimiseks vaja tohutult sõjaväepoliitilistel teemadel mõeldud sõnavara.
Juriidiline tõlge
Seda tõlget võib nimetada kõige keerulisemaks tõlketüübiks, mida sageli samastatakse tehnilise tõlkega. Juriidiline tõlge jaguneb seaduste ja seaduseelnõude tõlkimiseks, lepingute tõlkimiseks, notariaalselt tõestatud dokumentide tõlkimiseks, asutamisdokumentide tõlkimiseks, apostillide ja notariaalsete tõendite tõlkimiseks.
Juriidilise tõlke peamine raskus seisneb selles, et see tuleb läbi viia vastavalt ühiskonna kultuurilistele ja keelelistele omadustele, mis ei pruugi vastata tõlkimise tavadele. Pealegi toimub õigustõlge alati teatud õigussüsteemi tegelikkusest ja vastavast terminoloogiast lähtuvalt: teatud ingliskeelsel õiguskontseptsioonil ei pruugi olla venekeelne 100% õige vaste, mis tingib vajaduse seda tõlgendada maksimaalse täpsusega.
