Kuna seadus ei sätesta, millistel juhtudel tuleks töölt puudumine töötajale andeks anda, teeb tööandja sellise otsuse iseseisvalt. Vastuolulise olukorra vältimiseks toome välja mitu kõige tavalisemat näidet.
Kõige tavalisem õigustatud põhjus töölt puudumiseks on töötaja tervise halvenemine. Aga mis siis, kui haigust kinnitab ainult arsti tõend ja töötaja ei vormistanud haiguslehte?
Kohtud suhtuvad töötaja ajutise puude tõenditesse erinevalt: on otsuseid, mille kohaselt tavaline arstitõend kinnitab, et töötaja jättis töö mõjuval põhjusel puudu. Haiguspuhkuse puudumine võib sel juhul mõjutada ainult töölt puudumise päevade tasumist, kuid ei tähenda veel töölt lahkumise puudumist.
Siiski on ka kohtute arvamusi, et vaja on just töövõimetuslehte, sest kõigis teistes dokumentides pole patsiendi töövõime kohta järeldust.
Arvestades seda lahknevust kohtute seisukohtades, on siiski parem välja anda töövõimetusleht, isegi kui ainult üheks päevaks.
Kui töötaja taotles haiguspuhkust järgmisel päeval pärast töölt puudumist (näiteks seetõttu, et haiglas oli puhkepäev) ja haigusleht väljastati, ei saa ka esimest haiguspäeva pidada puudumiseks.
Kindlasti ei saa ära tunda head põhjust - ravi kodus ilma arsti juurde minemata, samuti arstliku läbivaatuse läbimine ilma tööandja saatekirjata.
Igal juhul lähtuvad kohtud asjaolust, et pöördumine haiglasse või arsti poole peaks lõppema kas töövõimetuslehe väljaandmisega või tõendi väljastamisega, mis sisaldab järeldust tööülesannete täitmise võimatuse kohta.
Olukordi, kus töötaja puudub lapse haiguse tõttu haigusleheta, peavad kohtud mõjuvaks põhjuseks, kui on olemas lastearsti tõend. Samuti ei saa te töölt puudunud töötajat vallandada seoses lapse erakorralise arstiabi otsimisega.
Kui töötaja läks haiguslehel olles tööle ja lahkus töökohalt hoiatamata, on töölt puudumise tõttu võimatu vallandada, kuna töövõime taastamisest räägib ainult kinnine haiguspuhkus.
Tunnustatakse ka häid põhjuseid: töölt puudumine kiireloomuliste kiirabitööde ajal kodus; seoses õppekohta ja tagasi sõitmisega, kus kehtib ametlik üliõpilaspuhkus; kohtuistungil (kohtukutsel) osalemise juhtudel hageja, kostja või tunnistajana. Arvestades, et esindajana kohtus osalemine on vabatahtlik, on antud juhul töölt puudumine ilma tööandja nõusolekuta töölt puudumine.
