Tihti toiduks mittekasutatava toote ostmisel kuuleb ostja müüjalt: "Hoidke kviitung alles ja teil on 30-päevane garantii." Samas pole päris selge, mis garantii see on, kes selle paigaldas ja miks just see periood valiti?
Tarbijakaitseseadus näeb ette, et tootja peab tagama oma toote nõuetekohase toimimise kogu selle kasutusea jooksul. Samal ajal sisaldab seadus mitmeid norme, mis kinnitavad reegleid ka kaupade garantiiaja kehtestamiseks.
Garantiiperioodi tähendus seisneb selles, et garantiiajal kauba rikke korral ei pea ostja tõendama, et puudused ilmnesid tema süül. Müüja peab kinnitama, et tarbija on toodet valesti kasutanud või transportinud või et see on mehaaniliselt mõjutatud (löök, kukkumine jne).
Kui garantiiaeg on juba toote defektide avastamise ajal lõppenud, siis on ostja ise kohustatud enne müüjale pretensioonide esitamist tuvastama rikke põhjused.
Garantiiperioodi alguspunkt määratakse järgmiselt: kas see on ostupäevale järgnev päev; või hooaja esimene päev (seda võib näha Vene Föderatsiooni moodustavate üksuste ametiasutuste asjakohastes määrustes), kui me räägime hooajalisest tootest, näiteks kasukast; või kauba üleandmise päevale järgnev päev, kui see on ostetud kaugjuhtimise teel; kas toote kokkupaneku või paigaldamise hetkest.
Oluline on teada, et müüja väide, et allahindlusega müüdavatele toodetele garantii ei laiene, on tarbija õiguste rikkumine. Erandiks on juhtumid, kus toodet diskonteeritakse defekti tõttu, mille eest ostjat on enne ostmist hoiatatud. See tähendab, et kui ostja ostab asja, mille hinda on puuduste tõttu kvaliteedis vähendatud, ei saa ostja nende puudustega seotud nõudeid esitada. Kui aga sellisel tootel avastatakse uusi defekte, millest müüja vaikis, on ostjal vastavalt seadusele "Tarbija õiguste kaitse" õigus kasutada kõiki oma huvide kaitsmise meetodeid.
Garantiiperioodi pikendatakse toote parandamise ajaks ja see hakkab uuesti voolama, kui defektiga toode asendatakse uuega. Garantii teine tunnus on selle kehtestamise mittesiduv iseloom. See tähendab, et kui tootja on kohustatud kehtestama kasutusea, määratakse garantiiaeg kindlaks tema soovil või müüja algatusel. Sellisel juhul saab müüja garantii kehtestada, kui tootja seda ei teinud või kui müüja ise soovis kehtestada tootele ja (või) selle osadele täiendavaid garantiiperioode. Samal ajal tuleb müüja täiendavad garantiikohustused vormistada eraldi kokkuleppel ostjaga. See tähendab, et ühtegi müügi- või sularahakviitungi pealdist ega garantiitingimustega voldikut ei saa pidada müüja kehtestatud lisagarantiiks.
Garantii tähtsus seisneb ka selles, et juhul, kui klient soovib toote garantiiremonti, nõuab ta selle remondi ajaks asendamiseks ajutist toodet.
