Rendiküsimusi reguleerib tsiviilõigus. Artiklid 619 ja 620 sisaldavad avatud loetelu tingimustest, mille kohaselt on rentnikul ja rendileandjal õigus rendileping ennetähtaegselt lõpetada. Pooltel on õigus kehtestada sellise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks muud tingimused.
Juhised
Samm 1
Üürilepingu kohaselt annab üks osapool teisele vara (transport, kinnisvara, muud individuaalselt määratletud asjad) ajutiseks kasutamiseks (või ajutiseks valdamiseks ja kasutamiseks) tasu eest. Pooled sõlmivad tavaliselt kirjaliku üürilepingu. See lõpetatakse, sõlmides sellele lepingule täiendava lepingu.
2. samm
Nii üürnikul kui ka üürileandjal on õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda. Rendileandjal on õigus rendileping lõpetada järgmistel juhtudel:
1. kui üürnik rikub vara kasutamisel oluliselt lepingu tingimusi.
2. kui üürnik rikub vara kasutamisel korduvalt lepingu tingimusi.
3. kui üürnik ei maksa üüri rohkem kui kaks korda järjest.
4. kui rentnik kahjustab renditud vara oluliselt.
Lepingus võidakse sätestada, et üürnik on kohustatud teatud aja jooksul ehitise või ruumi kapitaalremondi tegema. Kui üürnik ei tee nimetatud tähtaegadel kapitaalremonti, on üürileandjal õigus temaga üürileping lõpetada.
3. samm
Rentnikul on õigus rendileping lõpetada, kui:
1. üürileandja ei anna talle vara.
2. rendileandja takistab vara kasutamist.
3. varal on puudusi, mis muudavad selle kasutamise võimatuks.
4. üürileandja ei tee suuri remonditöid, mis on tema kohustus (ja lepiti kokku, et see nii on).
5. kasutuses olev vara on kasutuskõlbmatu (mitte üürniku süül, vaid objektiivsetel põhjustel).
4. samm
Pooltel on õigus sätestada üürilepingus ja muudes tingimustes üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Üürilepingu lõppemisel tuleb vara rendileandjale tagastada sellises seisukorras, nagu see talle üle anti (arvestades vara loomulikku kulumist).