Iga üürnik jõuab varem või hiljem ideele, et on aeg üüritavat pinda muuta. Üürileandja võib soovida ka üürilepingu lõpetada. Oluline on seda teha võimalikult lihtsalt ja seadusi rikkumata.
Juhised
Samm 1
Parem on see, kui üürilepingu lõpetamise otsus on vastastikune. Seejärel peavad pooled koostama ja allkirjastama lepingu üürilepingu lõpetamiseks. Kui üürileping on registreeritud, tuleb see leping registreerida. See on mugav ka neile, kes märkisid lepingus tähtaja, milleks üürileping sõlmitakse. Tähtaja möödumisel lõpeb ka rendiõigus.
2. samm
Kuid mõnikord keeldub üks osapool ühel või teisel põhjusel visalt rendilepingut lõpetamast. Seaduse järgi saab üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada. Teatud juhtudel on selleks õigus nii üürileandjal kui ka üürnikul. Kuid peate pöörduma kohtu poole, sest ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest on võimalik ainult siis, kui see õigus on lepingus endas kirjas.
3. samm
Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 619 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist järgmistel juhtudel:
1. kui üürnik kasutab vara lepingutingimuste olulise rikkumisega või rikub korduvalt lepingutingimusi.
2. kui üürnik kahjustab üürileandja vara oluliselt.
3. kui üürnik ei maksa üüri rohkem kui kaks korda järjest pärast lepinguga kehtestatud maksetähtaja möödumist.
4. kui lepingus on sätestatud, et üürnik peab teatud aja jooksul ruumides kapitaalselt remonti tegema, kuid ta seda ei tee.
4. samm
Tsiviilseadustiku artikkel 620 sätestab, et üürnikul on õigus üürileping ennetähtaegselt lõpetada. Rentnikul on õigus rendileandjaga leping lõpetada järgmistel juhtudel:
1. kui üürileandja ei anna vara üürniku kasutusse või sekkub vara kasutamisse.
2. kui üürnikule üleantud varal on selle kasutamist takistavaid defekte, mida üürnik ei saanud ega saanud teada.
3. kui vara on kasutamiskõlbmatu.
4. kui rendileandja ei tee vara kapitaalremonti, hoolimata asjaolust, et see on tema rendilepingust tulenev kohustus.
5. samm
Tuleb meeles pidada, et üürileandja algatusel üürilepingut lõpetades peab ta mõistliku aja jooksul esmalt üürnikku kirjalikult teavitama kohustuse täitmise vajadusest. Alles pärast sellist kirjalikku hoiatust (ja sellele korraliku vastuse puudumist) on tal õigus pöörduda kohtusse. Üürnikule seda protseduuri ette nähtud ei ole.
