Sisemine motivatsioon on inimese soov midagi selle tegevuse enda nimel ära teha. Motivatsioon tuleb alateadvuse tasandil, seda nõutakse indiviidilt püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Sisemiselt motiveeritud inimene ei salli end väliste motivatsioonide mõjul, ta naudib tehtud tööd.
Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on sisemised motivaatorid, on suurem tõenäosus elus läbi lüüa kui välise motivatsiooniga inimestel. Väliselt motiveeritud inimesed ei tee kvalitatiivseid tegevusi, mida nad on väljastpoolt julgustanud. Näiteks õpetades last šokolaaditahvli jaoks midagi tegema, peaksid vanemad mõistma, et lapse tegevus lõpeb hetkel, kui šokolaadid saavad otsa.
Psühholoogid toetavad sisemise ja välise motivatsiooni teooriat. Seda teooriat on kõige eredamalt kujutatud käitumisõpetustes, mis põhinevad isiksusel, mida mõjutavad välised või sisemised tegurid. Näide: Kui õpilane õpib õppeprotsessi rõõmuks, ajab teda sisemine motivatsioon. Kui ta hakkab nägema mõnda muud eelist (ta saab vanematelt heade hinnete eest midagi), lööb sisse väline motivatsioon.
Personali sise- ja välismotivatsioon
See õpetus on oluline igasuguse töökorralduse korraldamisel. See eeldab, et töötajad saaksid oma asjadest aetud ambitsioonide järgi. Jah, porgandi ja pulga meetod on väga tõhus, kuid töötajate isiklik huvi on palju olulisem! Sisemine töömotivatsioon hõlmab püüdlusi: veendumus, unistused, eneseteostus, uudishimu, loovus, suhtlusvajadus. raha, staatus, karjäär, tunnustus.
Psühholoogid soovitavad töötajate motivatsiooni arendada sisemise motivatsioonikoolituse kaudu.
Selle koolituse eesmärgid on järgmised:
- stiimulite ja tugiteenuste pakkumine rasketel aegadel;
- töötajatele eduka kogemuse tagamine;
- suulise ja materiaalse julgustamise kasutamine;
- töötaja kaasamine erinevat tüüpi tegevustesse;
- tõeliste ülesannete püstitamine, mis on võrreldav töötaja võimalustega.
Kontrollides motivatsiooni väliseid ja sisemisi tegureid, suudab juhtkond parandada oma töötajate psühholoogilist seisundit, reguleerides seeläbi tööprotsesse.
