Inimeste vahelised suhted koosnevad huvidest; mõnel juhul lähevad huvid lahku, põhjustades vaidlusi ja konflikte. Konfliktide lahendamine vastavalt seadusele on kohtunike kohustus. Lisaks täidab kohus karistus- ja õiguskaitseasutusi, kuna riik peab kaitsma oma kodanike õigusi ja vabadust. Kuid kahjuks on kohtunike ametialane ebapädevus ja eksimused muutunud meie aja jooksul normiks.
Juhised
Samm 1
Põhiseaduse kohaselt on üheks valitsuse haruks kohtusüsteem. Igale kodanikule on tagatud õiguste ja vabaduste kaitse. Mis tahes valitsusasutuse, avaliku ühenduse või ametniku tegevusetust või tegevust saab vaidlustada kohtus. Kohtu rolli avalike suhete reguleerimisel on võimatu üle hinnata.
2. samm
Selleks, et kohtunikud saaksid teha objektiivseid ja erapooletuid otsuseid ning et keegi ei saaks tehtud otsuseid mõjutada, annab seadus kohtunikele puutumatuse ja sõltumatuse garantiid. Immuunsus pole siiski absoluutne.
3. samm
Kahjuks osutub kohtunik mõnikord kohtumenetluse lahendamise lõpptulemusest huvitatud. Ja selle asemel, et kaitsta ohvri huve, rikub ta oma õigusi, juhindudes mitte seadustest, vaid isiklikest huvidest või omakasupüüdlikest kaalutlustest.
4. samm
Sellisel juhul tuleb kohtunik vastutada. Kohtuniku volitusi võib peatada või lõpetada ainult seadusega kehtestatud alustel. Kohtunikku saab kriminaalvastutusele võtta isikuvastase kuriteo eest, varavastaste kuritegude eest, samuti tema võimu kuritarvitamise, altkäemaksu saamise, võltsimise, hooletuse ja süütu isiku tahtliku kriminaalvastutusele võtmise eest. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest võib kohtuniku volitustest vabastada või hoiatada.
5. samm
Põhiseadus kehtestab kohtunike kohtu alla andmise korra. Näiteks kohtuniku kui süüdistatava kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik peaprokuröri otsus, mis tehakse kohtukolleegiumi arvamuse põhjal. Kohtukolleegium peab koosnema 3 kõrgema kohtu kohtunikust, lisaks peab olema kohtunike kvalifikatsioonikolledži nõusolek. Kohtunikule distsiplinaarkaristuse määramise otsuse teeb ainult kvalifikatsiooninõukogu. Seal käsitletakse ka volituste lõpetamise küsimusi.
6. samm
Seetõttu on kõigepealt vaja esitada kaebus kvalifikatsiooninõukogule. Kriminaalasja arutab Riigikohus.
