Elamu ehitamiseks on ehitusloa saamiseks ja rajatise kasutuselevõtuks vaja läbida pikk ja kulukas protseduur. Dacha amnestia võimaldas üksikute elamute omanikel registreerida omandiõigus neid dokumente hankimata. Lihtsustatud menetlus piirdus 2015. aasta 1. märtsiga. 28. veebruari 2015. aasta föderaalseadusega nr 20-FZ pikendati seda perioodi.
Dacha amnestia on lihtsustatud menetlus kodanike õiguste registreerimiseks teatavatele kinnisvaraobjektidele, mis hakkas toimima 1. septembril 2006 seoses 30. juuni 2006. aasta seaduse nr 93-FZ vastuvõtmisega.
- maatükkidel, mis on ette nähtud isikliku tütarettevõtte, maakodu, veoautopõllunduse, aianduse, individuaalse garaaži või elamuehituse pidamiseks;
- sellistele maatükkidele ehitatud kinnisvaraobjektid.
Lihtsustatud menetlus toimib ainult enne 30. oktoobrit 2001 antud maade puhul. Selliste maatükkide omandiõiguse registreerimiseks peate maksma riigilõivu ja esitama Rosreestrile avalduse õiguste riiklikuks registreerimiseks koos lisatud dokumentidega, mis kinnitavad kodaniku õigust maatükk. Selline dokument võib olla kohaliku omavalitsuse akt kodanikule krundi andmise kohta või tõend kodaniku krundiõiguse kohta. Kui dokumente ei leitud, saate esitada väljavõtte kodumajapidamisraamatust, mille annab välja kohalik omavalitsus.
Kinnisvaraobjekti õiguse registreerimine sõltub selle ehitatava maatüki lubatud kasutusest.
Kui maatükk on ette nähtud individuaalseks elamuehituseks või isikliku tütarettevõtte pidamiseks, siis objekti omandiõiguse registreerimiseks tuleb Rosreestrile esitada järgmised dokumendid: õiguste riikliku registreerimise taotlus, omandiõiguse dokument maatükk (ei ole vajalik, kui taotleja õigus sellele maale on ala varem registreeritud), kviitung riigimaksu tasumise kohta.
Individuaalse elamuehituse kasutuselevõtuks vajate ka kohaliku omavalitsuse luba või ehitusluba (kui selline objekt on pooleliolev ehitusobjekt). Kui taotleja neid ise ei esita, nõuab dokumente Rosreestr kohalikus omavalitsuses. Kuni 1. märtsini 2018 ei küsita luba üksiku elamuehitusobjekti kasutuselevõtmiseks ja maatüki omandikiri on ainus alus õiguste riiklikuks registreerimiseks.
Pange tähele, et riiklik kinnisvaraõiguse registreerimine, mida ei peeta föderaalse seaduse "Riigi kinnisvarakatastri kohta" käsitletuks, ei ole lubatud. Vara peab olema registreeritud katastrikojas. Teisisõnu, omandiõiguste registreerimiseks on vaja väljastada katastripass, see kehtib ka maa ja kinnisvara kohta. Registreerivale asutusele ei ole seda vaja esitada, riiklik registripidaja saab seda iseseisvalt taotleda katastrikojalt. Riikliku katastri registreerimise ja õiguste riikliku registreerimise üheaegseks taotlemiseks on võimalus.
- see ehitati isikliku tütarettevõtte jaoks mõeldud maatükile ja esitati kohaliku omavalitsuse arvamus, mis kinnitas, et kinnisvaraobjekt asub maatüki piires;
- kui kinnistu ehitamiseks pole vaja ehitusluba.
Kui maatükk on mõeldud suvilate pidamiseks või aianduseks, samuti garaažide ja muude kinnisvaraobjektide (näiteks suplushoone, lehtla, kuur, muud kõrvalhooned) registreerimiseks, registreeritakse see samamoodi nagu üksiku elamuehituse objekti kohta. Ainult katastripassi ja Rosreestrile avalduse asemel esitatakse kinnisvaraobjekti deklaratsioon, mis kirjeldab objekti. Kodanik koostab deklaratsiooni iseseisvalt. See, mida kirjutate, registreeritakse.
Kui registreerite objekti vastavalt deklaratsioonile, on parem kulutada vahendeid ja teha katastripass. Kinnisvaraobjekti katastripass on väljavõte riigi kinnisvarakatastrist, mis sisaldab kinnisvaraobjekti ainulaadseid omadusi. Selle dokumendiga saate deklaratsiooni võimalikult täpselt täita ja oma elu tulevikus lihtsustada (näiteks kui soovite end uude majja registreerida).
Kui kinnisvara riikliku registreerimise ajal küsitakse teilt dokumente ja te kahtlete, kas peaksite neid esitama, siis ärge kõhelge ja uurige, millises konkreetses seadusandliku akti punktis on nimetatud dokumendi esitamise kohustus kirjas.
Riikliku registreerimise dokumente saab esitada isiklikult, multifunktsionaalse keskuse kaudu, elektrooniliselt või saata posti teel.
Dacha amnestia tingimused pole kindlaks määratud. Ainus piirang on see, et kuni 1. märtsini 2018 saab Rosreestrile esitada üksikelamuehitusobjekti omandiõiguse registreerimiseks ainult katastripassi (ilma rajatise kasutuselevõtmise loata ja ehitusloata).