Praegu on eluasemeturul selline olukord, et kõik ei saa endale korterit osta. Paljud elavad endiselt valitsuse eraldatud korterites sotsiaalse üürilepingu alusel.
Tänased eluasemeõiguse õigusaktid pakuvad laia valikut neile üürnikele, kellel on korter. Millised on nende õigused, kes elavad korteris sotsiaallepingu alusel?
Õiguslik raamistik
Sotsiaalse üürilepingu alusel eluaseme tagamise mehhanism on fikseeritud kehtivas Vene Föderatsiooni elamukoodeksis, mis omakorda sisaldub meie riigi seaduste koodeksis 29. detsembri 2004. aasta numbri 188-FZ all.. 8. peatükk on pühendatud käesolevas määruses eluruumide sotsiaalse üürimisega seotud küsimustele.
Eelkõige määrab see kindlaks, et sotsiaalse töölepingu täitmises osalevad kaks osapoolt. Esimene neist on eluaseme omanik, kelle isikus saab riik või vald tegutseda sõltuvalt korteri kuuluvusest vastavalt riigi või munitsipaalelamufondile. Sellise kokkuleppe teine pool on isik ise või selle alusel korteris elavad isikud.
Kodanike õigused sotsiaalse töölepingu alusel
Põhiõigus, mille kodanik või sotsiaalse üürilepingu sõlminud kodanikud omandavad, on õigus kasutada eluruumi. Samaaegselt selle õiguse omandamisega lepingu allkirjastamise ajal saab üürnik ka õiguse kasutada korterelamu ühisvara, sealhulgas sissepääsu, trepikojad ja muid elemente. Samal ajal on Venemaa Föderatsiooni elamumajandusseadustiku artikli 60 lõikes 2 sätestatud, et need õigused on püsivad, see tähendab, et kodanikul ei saa lepingu lõppemise tõttu korterit vabastada.
Samal ajal tähendab eluruumi üürniku õigus seda kasutada mitte ainult õigust selles elada, vaid ka võimet sinna teisi isikuid kolida, sealhulgas ajutiselt, rentida ja isegi vahetada. Selline üürniku õiguste loetelu sotsiaalse üürilepingu alusel on kehtestatud Vene Föderatsiooni elamiskoodeksi artikli 67 lõikega 1. Siiski tuleb meeles pidada, et kõigi nende õiguste kasutamine peab toimuma seadusega kehtestatud korras. Eelkõige on enamikul juhtudel nende rakendamise üheks tingimuseks üürileandja, st kodu omaniku nõusoleku saamine sellisteks toiminguteks.
Selle ja muude eluruumi kasutamise tingimuste eiramise korral võib kodaniku tegevust tunnistada ebaseaduslikuks ja sellega kaasnevad tema suhtes asjakohased sanktsioonid. Nii on näiteks Vene Föderatsiooni elamukoodeksi artikli 83 lõikes 4 sätestatud, et kui eluruumi kasutatakse muuks otstarbeks, on selle omanikul õigus sotsiaalne üürileping üles öelda.
