Vabaduse äravõtmine teatud ajaks, mida rahva seas nimetatakse vangistamiseks, kasutatakse kriminaalkaristusena peaaegu kõigis maailma riikides. Järeldus võib olla reaalne või tinglik.
Vangistuse tingimisi tähtaeg ei ole täiesti täpne sõnastus. Advokaadid räägivad sellistel juhtudel karistuse täitmise peatamisest. Kuid süüdimõistev kohtuotsus on iseenesest üsna reaalne: kohus kuulutab välja süüdimõistva kohtuotsuse, leides kohtualuse süüdi ja määrab isegi vangistuse. Kuid seda lauset ei täideta.
Süüdimõistetule määratakse katseaeg. Selle kestuse määrab ka kohus, kuid see on mõnikord väiksem kui süüdimõistetule määratud vangistuse tähtaeg. Kui inimene selle aja jooksul kuritegusid ja õiguserikkumisi ei soorita, siis süüdimõistev kohtuotsus tühistatakse, inimene on vaba. Kui ta katseajal jällegi jälestab ennast kuriteoga - mitte tingimata sama, mille eest ta süüdi mõisteti -, muutub tingimisi karistus reaalseks, siis läheb inimene vangistuskohtadesse.
Kellele määratakse tingimisi karistus
Seadus ei sätesta mingil viisil, kellele võib tingimisi karistuse määrata ja kellele mitte. Otsest sõltuvust kuriteoliigist ei ole, kuid mida vähem on süüdistatava teoga kaasnevat ohtu, seda suurem on võimalus saada tingimisi karistus. Seega mõistetakse väiksema varguse sooritanud inimene süüdi mõistlikult tingimuslikult kui mõrvar või vägistaja.
Arvestab kohut ja süüdistatava isikut. Isegi kui kuritegu ei kuulu raskete kuritegude kategooriasse, on inimesel vähe võimalusi tingimisi karistuse saamiseks, kui teda on varem kohtu alla antud. Tingimuslik karistus on mõeldud eelkõige kogemata komistanud isikule, kes kahetseb oma tegu ja soovib siiralt enam kunagi ebaseaduslikke tegusid teha.
Piiramata kuritegude ulatust, mille eest saab määrata tingimisi karistuse, määrab seadus kindlaks, millised karistused võivad olla tingimisi. See pole mitte ainult vangistus, vaid ka parandustöö, kinnipidamine distsiplinaarses väeosas ja ajateenistuse piiramine. Vabaduse äravõtmine ei saa olla tingimuslik, kui määratud tähtaeg ületab 8 aastat.
Tinglikult süüdimõistetud isiku kohustused
Tinglikult süüdimõistetud isikule on kehtestatud teatud piirangud. Ta on karistuste inspektsiooni järelevalve all ja on kohustatud kutsumise korral sinna ilmuma ja aru andma, kuidas ta täidab talle kohtu määratud ülesandeid.
Need kohustused määratakse konkreetse olukorra järgi. Näiteks kui isik on kuriteo toime pannud alkoholi- või narkojoobes olles, võib kohus kohustada teda ravima alkoholismi või narkomaania tõttu. Kui ta on kellelegi materiaalset kahju tekitanud, võib ta olla kohustatud selle kahju teatud aja jooksul hüvitama.
Kui süüdimõistetu otsustas muuta oma elu-, töö- või õppimiskohta, on ta kohustatud sellest teatama kriminaalasja täitevinspektsioonile. Tal on keelatud reisida välismaale.
Tingimuslikult süüdimõistetu peamine nõue ei ole ebaseaduslike toimingute tegemine. Muidu ootab teda reaalne vangistus.
