Kui abielu lapse vanemate vahel pole ametlikult registreeritud, tehakse isa arvestus perekonnaseisuametile esitatud ühise avalduse alusel. Sellise avalduse puudumisel saab kande teha ainult kohtu otsuse alusel, mis tuvastab konkreetse kodaniku isaduse.
Vene Föderatsiooni perekonnaseaduses eeldatakse, et lapsed sünnivad ametlikult registreeritud abielus, mis automatiseerib lapse isa ja ema registreerimise protseduuri. Sellegipoolest näeb see õigusakt ette teatavad võimalused lapse sündimisel käitumiseks isikute suhtes, kes ei ole ametlikus abielus ega peresuhetes. Praktikas tuleb selliseid olukordi ette üsna tihti ja sugugi mitte alati ei ole võimalik lapse isa kohta kohe pärast tema sündi arvestust teha. Eelkõige näeb seadusandlus ette kaks isaduse tuvastamise viisi, millest esimene on vabatahtlik ja teine on seotud vajadusega pöörduda kohtusse ja tõendada lapse päritolu konkreetselt mehelt.
Kuidas registreerida isa isikliku avalduse põhjal?
Tavaline ja lihtsaim viis lapse isa registreerimiseks registreeritud abielu puudumisel on isikute ühine avaldus, kes on tegelikult vanemad. Selline taotlus esitatakse perekonnaseisuametis kohe pärast lapse sündi ja teatud tingimustel saab seda esitada isegi raseduse staadiumis. Niisiis on vanematel õigus esitada selline avaldus ette, kui nad leiavad, et pärast sünnitust on seda keeruline või võimatu kirjutada. Kui lapse ema tunnistatakse teovõimetuks, surnuks või kadunuks, saab isa ülestähenduse teha tema isikliku avalduse alusel, tingimusel et eestkoste ja eestkosteasutused on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Kuidas registreerida isa kohtuotsuse alusel?
Mõnel juhul ei nõustu lapse isa, kes pole oma emaga abielus, vabatahtliku ühisavalduse esitamisega, mille eesmärk on asjakohane arvestus ja vanemate õiguste ja kohustuste tekkimine. Sel juhul on ainus võimalus isa kohta arvestuse tegemiseks esitada kohtule avaldus, mille otsusega tuvastatakse isadus. Taotluse esitamise õigus on lapse emal või tema teisel seaduslikul esindajal (eestkostjal, kuraatoril). Samuti saab sellise avalduse esitada laps ise, kuid alles pärast kaheksateistkümneseks saamist. Kohus aktsepteerib ja arvestab kõiki tõendeid, mis kinnitavad konkreetse kodaniku isadust. Teatava isiku isadust käsitleva kohtutoimingu korral teeb perekonnaseisuamet selle otsuse alusel kande ja isa enda osalemist ei nõuta.
