Isiklik otsing on üks osa kodanike turvalisuse tagamiseks politsei poolt. Selle eesmärk on tuvastada esemeid, mida saab kasutada või mida on juba kasutatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Nagu igal teisel juhul avaliku korra esindajatega suhtlemisel, peaksite teadma lisaks oma kohustustele ka oma õigusi.
Kehaotsinguid ei tohiks segi ajada sõelumisega suurematele üritustele või turvalistele aladele sisenemisel. Esimene võimalus on kohustuslik tegevus, uurimine süüteo objektide suhtes. Teine on vabatahtlik tegu, kui keeldute seda tegemast, siis ei lubata teid lihtsalt teatud territooriumile. Isiklik otsing on inimese ja tema seljas olevate asjade otsene uurimine.
Isiklik otsingumenetlus
Kehaotsingud ei tähenda mingite dokumentide eelnevat kättesaamist, sanktsioone (näiteks läbiotsimismäärus) ega asjade struktuuri terviklikkuse rikkumist (näiteks riiete voodri lõikamine). Lisaks politseile on õigus seda läbi viia ka FSB-l, tolliteenistusel, uimastikontrolli talitusel jne. Vastavalt föderaalseaduse "Politsei" artikli 5 4. osale tuleb enne alustamist selgitada teie õigused ja kontrolli põhjus. Selle protseduuri läbiviimiseks piisab isegi politsei kahtlusest, et teil on õiguserikkumise esemed (mürgised, radioaktiivsed ained, laskemoon, narkootikumid jne).
Kehaotsinguid saab teha ainult keegi sinuga samast soost. Läbiotsimise ajal on kohustuslik kahe samasoolise tunnistaja olemasolu. Pealegi ei saa politseiametnikud tunnistajaid tõendada: nad peavad olema kodanikud, keda juhtumi tulemus ei huvita ja kes on täisealiseks saanud. Isikliku läbiotsimise (samuti isiklike asjade või sõiduki ülevaatuse) kohta koostatakse protokoll või tehakse sarnane kanne vahistamisprotokolli. Pärast allkirjastamist on teil õigus saada protokolli koopia. Soovitatav on seda teha, et protokoll ei oleks teie teadmata lisadega "üle kasvanud".
Ülaltoodud punktidel on mitmeid nüansse. Näiteks ei ole politseiametnik kohustatud esitama otsinguprotokolli koopiat, kui teilt seda ei paluta. Kui kontrollist tehti video või foto, peab protokoll sisaldama selle kohta vajalikku märget. Erandjuhtudel (kui on kahtlus, et teil on relv), saab läbiotsimist teha tunnistajateta. Seadus ei näe erandjuhtumite selget sõnastust veel ette, kuid politseiametnik on kohustatud protokollis selgelt põhjendama põhjuse, miks läbiotsimine toimus tunnistajateta.
Olulised punktid
Läbiotsimine viiakse läbi siis, kui politseil on alust arvata, et inimesel on esemeid, mida saab kuritegude toimepanemiseks kasutada. Need on narkootikumid, relvad, laskemoon, lõhkeained, radioaktiivsed ja mürgised ained. Politseiametnike protseduurile viitamiseks piisab isegi lihtsast kahtlusest selliste esemete olemasolu inimeses.
Kahjuks puuduvad spetsiaalsed eeskirjad kontrolli enda sisu kohta. Siinkohal saate viidata ainult Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 1.6 osale 3, et haldusliku sunnimeetmete kasutamisel ei ole inimväärikust alandavad tegevused (või tegevusetus) lubatud.
