Korteri müümisel peate lepingu täitmisse suhtuma väga tõsiselt. Selle vale või kirjaoskamatu koostamine võib tulevikus muutuda probleemideks nii müüja kui ka uue omaniku jaoks.
Mis vormis koostatakse ostu-müügileping?
Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt sõlmitakse ostu-müügileping nii lihtsas kirjalikus vormis kui ka notari kinnitusel. Kui pooled otsustavad siiski notari poole pöörduda, tuleb meeles pidada, et tal on juba valmis lepinguvormid. See aga ei tähenda sugugi, et pooled ei peaks lepingus nõudma eraldi, enda jaoks soodsate tingimuste olemasolu.
Korteri ostu-müügi lepingu peamised tingimused
Lepingu preambulis, s.t. selle pealkirjas on ära toodud tema vangistuse koht ja kuupäev, samuti täielik teave osapoolte kohta. Kui korteri omanikeks on abikaasad, tegutsevad mõlemad müüjatena.
Järgmine lepingu blokk on pühendatud selle teemale. See peaks sisaldama korteri täielikku kirjeldust koos täpse aadressi, kogu- ja elamispinna ning tehnilise seisukorraga. Siin on ka dokumentide üksikasjad (leping, pärimisõiguse tunnistus jne), mis kinnitavad müüjale korteriomandit. Korteri ostu-müügilepingu eseme tingimuste ligikaudne sõnastus võib kõlada järgmiselt:
„Müüja müüb ja Ostja ostab korteri, mis asub hoone _ korrusel aadressil _,. Korteri üldpind on _ ruutmeetrit, elamispind on _ ruutmeetrit. Müügi ajal on korter heas seisukorras. "Korteri müüja omandiõigust kinnitavad järgmised dokumendid _".
Edasi tuleb lepingusse lisada punkt, mis ütleb, et selle sõlmimise ajal korterit kellelegi ei müüdud (annetatud), hüpoteeki ei pandud ega arreteeritud ning kolmandatelt isikutelt pole sellele õigusi ega nõudeid.
Lepingu järgmine eeldus on korteri hind ja selle eest tasumise viis. Korteri maksumust tuleks väljendada ühekordse summana. Müüdud korteri eest saab tasuda lepingu sõlmimise ajal. Ostja võimalike riskide vältimiseks on siiski soovitatav lepingus sätestada tingimus, et korteri maksumus tasutakse pärast selle riikliku registreerimist. Korteri hinna tingimuse saab kirjutada järgmiselt:
“Korteri maksumus on _. See makstakse müüjale pärast seda, kui ostja on riiklikult registreerinud korteriomandi oma nimel."
Samuti tuleb ostu-müügilepingus loetleda isikud, kellel on pärast korteri müümist õigus korterit kasutada (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 558).
Lisaks tuleb lepingus sätestada sätted korteri omandiõiguse ülemineku hetke kohta. Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt on korteriomandi tekkimise hetk seotud selle riikliku registreerimisega, mille viivad läbi föderaalse registreerimisteenistuse organid.
Kasulik on ka klausel, mis sätestab, et lepingu allkirjastamise ajal on pooltel täielik õigus- ja teovõime, nad mõistavad selgelt lepingu tingimusi ja tunnevad tehingut puudutavaid õigusnorme.
Müüja peab korteri võõrandama vastuvõtutõendi või muu sarnase dokumendi (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 556) alusel, mis on samuti lepingus märgitud. Nagu kõik lepingud, peavad ka kõik osapooled selle alla kirjutama.
