Vene Föderatsiooni töökoodeks näeb ette kahte tüüpi praktikakokkuleppeid: töötajaga, kes on organisatsiooni töötajad ja kellega pärast koolituse lõppu on plaanis sõlmida tööleping (tööd otsida). Samal ajal saab koolitust läbi viia nii ettevõtte baasil kui ka töötajate saatmisega spetsialiseeritud õppeasutustesse.
Kuid praktikas on olemas ka kolmandat tüüpi üliõpilaslepingud: kolmepoolne leping ettevõtte, ülikooli ja sihitud üliõpilase vahel. Põhiline erinevus viimase praktikakokkuleppe tüübi vahel kahest esimesest on see, et sihttudengile ei kehti ettevõtte sisemised tööeeskirjad, ta ei saa koolitusperioodil organisatsioonilt tasu (välja arvatud stipendium kui see on lepinguga ette nähtud), ei osale mingil juhul isegi tööstuspraktika vormis ettevõtte põhitegevuses. Kohtupraktika järgib seda rada: töötajate ja tööotsijatega sõlmitud õpipoisiõppe lepingute suhtes kehtivad Vene Föderatsiooni töökoodeksi normid (see tähendab, et hagi esitamise aegumistähtaeg kohtus on 1 aasta ja sellistest lepingutest tulenevad vaidlused sõltuvalt hagi suurusest). Kolmepoolne koolituskokkulepe on tsiviilkäik, see tähendab, et sellistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel juhinduvad kohtud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikust (siin on tavapärane aegumistähtaeg 3 aastat ja kohtualluvus sõltub nõuete suurusest: kuni 50 tuhat rubla - magistraadikohtud, üle 50 tr - ringkond).
Sageli rikuvad tööandja (või tulevase tööandja) kulul koolitust läbivad isikud praktikakokkuleppe tingimust, mis puudutab vajadust töötada pärast lõpetamist organisatsioonis teatud aja jooksul, või läbivad pahausksed koolitused ja nad heidetakse välja enne õpipoisi perioodi lõppu.
Hagiavalduse sisu sõltub suuresti üliõpilaslepingu tekstist. Näiteks kui lepingus on öeldud, et enne lepingus sätestatud tähtaega töölt vabastamise korral hüvitab töötaja kõik tööandja kulud tema koolituse eest, peaks nõudes olema näidatud hüvitamise nõue: hariduse omandamise koolituse maksumus asutus, tööandja makstav stipendium, elamiskulud, sõidukulud jne.
Kui lepingus sellist tingimust pole, hüvitatakse kõik kulutatud kulud proportsionaalselt töötatud ajaga, nagu on märgitud Vene Föderatsiooni töökoodeksis. Samas on siin olulised ka vallandamise põhjused, näiteks kui töötaja vallandatakse koondamise tõttu, ei ole soovitatav temalt väljaõppeks kulutatud vahendeid nõuda. Kui üliõpilane visati akadeemilise ebaõnnestumise tõttu välja, hüvitatakse ainult need kulud, mis tööandjal sel ajal tegelikult õnnestus tekkida.
Nõude toetuseks tuleb kohtule esitada järgmised dokumendid: praktikakokkulepe, väljaarvamise korraldus või korraldus tööleping lõpetada, tõend koolituse maksumuse kohta, palgaarvestus stipendiumi tekkimisel seda maksti jne.
