Tänapäeval on peaaegu igal täiskasvanud kodanikul pangakonto ning pangakaardiga saab maksta peaaegu kõigi kaupade ja teenuste eest. Kohtutäiturid peaksid rõõmustama sularahata maksete populaarsuse üle, kelle jaoks on kodanike pangakontod muutunud mugavaks võlgade sissenõudmise vahendiks.
Räägime teile, millistel juhtudel saavad pangad kliendi kontolt raha ilma tema nõusolekuta maha kanda?
Kontolt raha debiteerimise alused on määratletud artiklis. 854 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik - lisaks kliendi korraldusele on kontol olevate vahendite väljavõtmine lubatud kohtu otsusega, samuti seadusega kehtestatud juhtudel või panga ja riigi vahelise lepinguga ette nähtud juhtudel. klient.
Kui kodanikul on panga ees laenuvõlg ja tema vastu kirjutati raha näiteks palgakaardilt, siis tasub uurida laenulepingut ja vaadata, mis seal kirjas on. Tõenäoliselt sisaldab see klauslit laenuvõla arvelt mis tahes kliendi kontolt vahendite otsekorraldusse võtmise kohta. Selle sätte lisavad pangad visalt laenulepingusse, hoolimata asjaolust, et see on vastuolus Venemaa keskpanga 31. augusti 1998. aasta määrusega N 54-P "Krediidiasutuste vahendite eraldamise (paigutamise) korra kohta" ja nende tagastamine (tagasimaksmine) ", mille punkti 3.1 kohaselt peab olema kirjalik korraldus raha debiteerimiseks laenusaaja kontodelt.
Rospotrebnadzor on korduvalt pannud pangad administratiivse vastutuse alla selle klausli lisamise eest laenulepingutesse, mis rikub tarbijate õigusi. Vahekohtu seisukoht selles küsimuses on sarnane. „Klientide kontodelt võlgade tagasimaksmiseks laenulepingu alusel on otsene debiteerimine lubatud ainult juriidiliste isikute suhtes. Vahendite otsekorraldus laenuvõtjate - üksikisikute kontodelt ei ole lubatud.”- Tveri piirkonna vahekohtu otsusest kommertspanga kaebuse kohta, milles vaidlustati föderaalse tarbijaõiguste järelevalve talituse korraldus Kaitse ja inimeste heaolu.
Kui rahalised vahendid kantakse Art. 854 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikust, siis saab panga tegevuse edasi kaevata kohtusse, esitades hagiavalduse vastavalt Art. 131-132 Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Enne kohtusse pöördumist tasub pangale esitada nõue nõudega kontol olevad vahendid taastada. Nõude esitamine võimaldab kohtus pangalt sisse nõuda lisaks rahalistele vahenditele ja nende kasutamise intressidele ka moraalse kahju hüvitamist ja trahvi tarbija kasuks 50% ulatuses väljamõistetud summadest.
Võlgnevuse sissenõudmiseks peab pank pöörduma kohtu poole avaldusega kohtumääruse väljastamiseks või hagiavaldusega laenu võlgnevuse sissenõudmiseks. Kandideerimisel paluvad pangad kohtult vara arestida võlasumma piires, mis viiakse läbi viivitamatult täidetava kohtuotsuse alusel. Konto vahendite arestimine ei võimalda neid käsutada, kuid ei tähenda ka nende mahakandmist, kuna arestimise eesmärk on tagada tulevikus sissenõudmine.
Raha kontolt väljavõtmine on võimalik ainult seadusega jõustunud kohtuotsusega või sissenõudjale väljastatud kohtumääruse alusel, kuna sel juhul alustatakse täitemenetlust. Just selle raames on kohtutäituril õigus teha otsus võlgniku kontol olevate rahaliste vahendite arestimise kohta. Võlgnikul on õigus otsuse peale edasi kaevata vanemale kohtutäiturile ja (või) ringkonnakohtule vastavalt Art. 441 Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Vastavalt Art. Föderaalse seaduse "Riikliku maksesüsteemi kohta" 9 kohaselt on pank kohustatud klienti teavitama iga tehingu sooritamisest elektrooniliste maksevahendite abil, saates kliendile kliendiga sõlmitud lepingus ettenähtud viisil vastava teate.. Tavaliselt toimub teavitamine SMS-i või e-posti teel.
Kodanik saab teada, mis alustel raha kontolt debiteeriti, pöördudes vastava avaldusega panga poole. Pangad on kohustatud seda teavet edastama artikli 18 kohaselt. Vene Föderatsiooni seaduse "Tarbijate õiguste kaitse kohta" 10.
Kohtutäiturid peavad omakorda võlgnikule teatama ka sellest, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kuid sageli ei jõua see teave adressaadini, kuna võlgnik ei ela ametliku registreerimise kohas või kui kohtutäiturid saatsid teate valele aadressile. Föderaalse kohtutäituri talituse veebisaidil saate alati oma võlgu kontrollida veebis täitemenetluse andmepangas.
Föderaalseadus 229 "Täitemenetluse kohta" (artikkel 101) kehtestab sissetuleku liigid, mida ei saa sulgeda. See nimekiri sisaldab näiteks lastetoetusi. Samuti ei saa tagasi elatisraha, rasedus- ja sünnituskapitali fondidena makstud rahalisi summasid. Täieliku loetelu leiate seadusest.
Tihti juhtub aga nii, et raha debiteeritakse kontolt, kuhu see raha täpselt kantakse. Fakt on see, et kohtutäiturid ei tea pangakontolt täitmist nõudes alati täpselt, millised rahalised vahendid sellele kantakse. Seega, kui mahakandmine mõjutas sissetulekut, mida ei saa tagasi lükata, soovitame teil selle tühistamiseks pöörduda kohtutäituri talituse poole. Kollektsiooni saate edasi kaevata ka kohtus.
