Tööraamatute pidamise eeskirja paragrahvi 21 kohaselt on armees teeninud spetsialist kohustatud tööandja tegema kande töökäiku kinnitavasse dokumenti. Selleks esitab töötaja sõjaväe isikutunnistuse, koostatakse kirjalik avaldus, mis on direktori käskkirja andmise aluseks. Tööraamatusse kandmise teeb personaliametnik.
See on vajalik
- - töötaja sõjaväetunnistus;
- - töötaja tööraamat või tühi töövihiku vorm (kui seda pole varem alustatud);
- - ettevõtte dokumendid;
- - tööraamatute pidamise reeglid;
- - Vene Föderatsiooni töökoodeks;
- - ettevõtte tempel;
- - tellimisleht;
- - avalduse vorm.
Juhised
Samm 1
Enne tööle asumist armees teeninud töötaja tööle võtmisel tehakse tööraamatusse sissekanne sõjaväelise isikutunnistuse alusel. Selleks aktsepteeritakse töötaja avaldust. Dokument on adresseeritud ettevõtte direktorile, kellele pärast taotluse läbivaatamist kinnitatakse viisa.
2. samm
Spetsialisti avalduse alusel annab organisatsiooni juht korralduse. Selleks kasutatakse personali tellimisvormi. Tellimuse täitmise eest vastutab kaadritöötaja, kes vastutab tööraamatute pidamise eest. Tutvus haldusdokumendi personaliametniku kättesaamisel.
3. samm
Tehke sissekanne oma töötõendisse. Kasutades töötaja sõjaväetunnistust, märkige ajateenistuse alguse, lõpu kuupäev. Teoses töö kohta sisestage ajateenistuse läbimine Vene Föderatsiooni relvajõududesse. Kirjutage põhjustel number, seeria. Spetsialisti sõjaväekaardi väljaandmise kuupäev. Kinnitage dokument ettevõtte pitsati, direktori või juhataja korraldusega määratud vastutava isiku allkirjaga.
4. samm
Reeglina tehakse ajateenistus arvestusse enne kompanii ametikohale lubamist. Kuid praktikas juhtub sageli, et sõjaväe ID õigel ajal taastati või lihtsalt kaotati. Sellisel juhul on lubatud teha sissekanne pärast töölt teatamist. Kuid selleks peab töötaja tingimata esitama tunnistuse või muu dokumendi, mis kinnitab sõjaväelise isikutunnistuse kaotamist või taastamist. Tõendi olemasolu korral fikseerib tööandja sellise olukorra ettevõtte sisedokumentidesse.
5. samm
Pange tähele, et kiireloomulise teenuse ja lepingulise teenuse arvestus tehakse eraldi. Pealegi on viimase puhul soovitatav, et töötaja esitaks kokkuleppe (lepingu) ise, mis on kinnitus sellise teenuse läbimise kohta.
