Pärand sisaldab muu hulgas pärandaja kätte saamata raha, millele tal oli õigus elatusvahendina. Nende hulka kuuluvad palgad, pensionid, stipendiumid, sotsiaalkindlustushüvitised, elu- või tervisekahjustuste hüvitamine, alimendid jne.
Sellised summad võivad pärida testaatori juures elanud tema pereliikmed ja hoolimata südametunnistusest ka puudega ülalpeetavad. Seadus kehtestab märgitud summadega pärimisõiguse sõlmimise taotluse esitamise lühendatud tähtaja - kolm kuud pärandi avamise päevast. Kui pärandaja ja temaga koos elavate pereliikmete ülalpeetavaid pole pärijate hulgas, arvestatakse pärandajale maksmata summad pärandisse ja päritakse üldistel alustel.
Kogunenud vanaduspensioni summasid, mida pensionäri surmakuul ei ole saadud, ei arvestata pärandisse ja neid makstakse temaga koos elavatele puudega pereliikmetele, st neile, kelle jaoks ta oli toitja. Samal ajal peate taotlema saamata jäänud pensioni maksmist kuue kuu jooksul alates pensionäri surma kuupäevast. Kui pensioni saavad mitu lahkunu pereliiget, jagatakse tööpensioni summa nende vahel võrdselt.
Pensionikogumiste väljamaksmiseks peavad pärijad esitama koos vastava avaldusega pärandaja surma kohas Vene Föderatsiooni pensionifondi territoriaalsele organile kuue kuu jooksul alates surma kuupäevast. Selle tähtaja saab kohus taastada. Kui surnul pole pärijaid, kantakse pensionisääst Vene Föderatsiooni pensionifondi reservi. Sarnane kord kehtib ka siis, kui testaator tegi sissemakseid mitteriiklikusse pensionifondi.
Õigus hüvitisele kannatanu elule või tervisele tekitatud kahju eest ei kuulu pärandisse, seetõttu saavad pärijad neid summasid saada ainult kohtu kaudu. Kohtulahendiga on võimalik saada ainult ohvrile kahju hüvitamiseks tegelikult kogunenud summasid, kuid talle elu jooksul maksmata.
Samal ajal pärandaja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks summasid ei maksta.
