Töötuse määr on väärtus, mis määrab protsentuaalselt riigi töövõimelise elanikkonna koguarvu ja mittetöötavate töövõimetute kodanike arvu suhte. See on majanduse olukorra kriteerium, millel on igas riigis oma lubatud väärtus. Töötuse määra näitajat võetakse arvesse kõigi majandusprognooside ja arvutuste koostamisel, mida kasutatakse nii kogu riigi kui terviku kui ka selle üksikute territooriumide arengu kavandamisel.
Töötuse määr Venemaal, nagu ka teistes riikides, on majanduse olukorra üks peamisi näitajaid. Rosstati andmetel oli 2012. aasta jaanuarist aprillini see näitaja meie riigis 6,5% ja alates maist on see langenud 5,4% -ni. Kuid tõenäoliselt ei näita töötuse määra langus majanduses positiivseid muutusi, vaid see on seotud hooajalise teguriga, eriti põllumajandustööde algusega.
Viimaste aastate tulemuste kohaselt on eksperdid hinnanud Venemaa töötuse määra pidevalt langevaks - 2009. aastal oli see 9%. Kuid tänased numbrid ei tundu enam nii õnnelikud, arvestades nende keskmistamist. On piirkondi, kus töötus on mitu korda suurem kui keskmine.
Need piirkonnad hõlmavad kõigepealt Inguššiat, kus töötuse määr 2012. aasta esimeses kvartalis oli 48,9%, Tšetšeenia - 35,3%, Tyva Vabariik - 21,7%, Altai territoorium - 17,2%, Kalmõkkia - 13,3%, Kabardino- Balkaria - 13%, Dagestan - 12,7%. Astrahani, Kaliningradi ja Kurganinski oblastis on töötus vastavalt 10,4, 10,1 ja 11,9%.
Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna piirkonnad pälvivad valitsuse erilist tähelepanu. Siin ületab ülalpeetavatest elavate töövõimeliste elanike arv tootmises hõivatute arvu. Majandusteadlased usuvad, et see oli tingitud ülerahvastatusest, tootmise puudumisest ja kõrgest korruptsioonist.
Sama probleem on ka ühe tööstusega linnades - pärand Nõukogude perioodist, kui teatud kaitsetööstuse heaks töötavates asulates loodi suletud elu toetav režiim, kus kõik selle süsteemid olid ühe ettevõtte jurisdiktsiooni all. Eriti palju on selliseid asulaid Siberis ja Uuralites.
Ainus väljapääs sellisest olukorrast on ekspertide sõnul Venemaa töötleva sektori areng ja väikeettevõtete arvu suurenemine. Selleks on vaja ennekõike riigi huvi ja tuge.
