Pakkumine on ühe isiku (pakkuja) ametlik ettepanek teisele (aktsepteerijale) või piiramatu arvule isikutele sõlmida tsiviilõiguslik leping, teatades sellest kõigist selle olulistest tingimustest. Pakkumine kohustab pakkujat sõlmima selles nimetatud tehingu aktsepteerijaga, kes selle vastu võttis, s.t. aktsepteeritud.
Pakkumisi on mitut tüüpi: avalikud, tasuta ja kindlad. Avalik pakkumine on suunatud määramata isikute ringile ja sisaldab kõiki eelseisva lepingu olulisi tingimusi. Selle tähendusest tuleneb selgelt pakkuja tahe sõlmida kokkulepitud tingimustel tehing kellegagi, kes sellele vastab. Avalik pakkumine on kaupade ja teenuste reklaam massiteabevahendite kaudu, see tähendab, et pöördutakse määramata isikute ringi. Tasuta pakkumist pakuvad vaid mõned isikud ja seda kasutatakse peamiselt turu-uuringuteks. Kindel pakkumine tehakse ühele võimalikule potentsiaalsele vastaspoolele, määrates ajavahemiku, mille jooksul on vaja seda aktsepteerida.
Pakkumist väljendatakse mitmel viisil. Ettevõtluse valdkonnas eksisteerivad klassikalised võimalused on lepinguprojekti suunamine vastaspoolele või suulised ettepanekud tehingu sõlmimiseks, mis on väljendatud partnerite vahelistel läbirääkimistel. Lisaks neile sisaldab pakkumine ka telegrammide, kirjade (sh elektroonilise side abil), telefonivestluste käigus tehtud ja meediasse pandud ettepanekute vahetamist.
Tuleb märkida, et lepingu sõlmimiseks peab pakkumise aktsepteerimine olema täielik ja tingimusteta. Juhul kui aktsepteerija ei nõustu ühegi pakkumises nimetatud tingimusega ja saadab pakkujale erimeelsuste protokolli, mis muutub automaatselt uueks pakkumiseks. Õigussuhetes toimub nii-öelda rollide muutus, muutmata selle põhiolemust.