Kohtuistungite protokollid tsiviil- ja kriminaalasjades koostatakse kolme päeva jooksul pärast istungjärgu lõppu. Sel juhul on protsessis osalejatel, osapooltel õigus pärast nende ettevalmistamist tutvuda näidatud protokollidega, esitada omapoolsed kommentaarid.
Iga tsiviil- või kriminaalasja kohtuistungiga kaasneb protokolli pidamine, kuhu sisestatakse kõik menetlustoimingud, protsessis osalejate selgitused ja muu vajalik teave. Kuid täielikult koostatakse need protokollid kolme päeva jooksul pärast vastava koosoleku lõppu. Huvitatud isikutel on õigus esitada kohtunikule avaldus protokolliga tutvumiseks. Tsiviilkohtumenetluses saab sellise avalduse esitada igal ajal, kuid protokolli kohta märkuste esitamise tähtaeg on piiratud viie päevaga alates selle allakirjutamise hetkest. Kriminaalmenetluses tuleb avaldus protokolliga tutvumiseks esitada kolme päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu, ehkki kui see tähtaeg mõjuvatel põhjustel hiljaks jääb, võivad huvitatud isikud paluda selle ennistada.
Mida teha, kui protokollis leitakse ebatäpsus?
Kui tsiviilkohtumenetluse pool või kriminaalmenetluses osaleja avastab pärast protokolli lugemist protokollis vigu või ebatäpsusi, saavad nad selle dokumendi kohta märkusi esitada. Vajaduse korral arvestab kohtunik neid märkusi üksi, tehes protokolli muudatusi ja täpsustusi. Kui kommentaaride läbivaatamine ilma osapoolte osaluseta on võimatu (näiteks on vaja mingeid selgitusi), siis võib protokollis muudatuste tegemise küsimuse lahendamiseks kutsuda ka protsessis osalejad. Protokolli kohta märkuste esitamise tähtaega arvestatakse alates sellega tutvumise hetkest, mõjuvate põhjuste ja huvitatud isiku soovi korral saab ka selle tähtaja ennistada.
Kuidas tutvuda haldusasja protokolliga?
Kui haldusõiguserikkumise asjas menetlusosaline väljendab kavatsust tutvuda kohtuistungi protokolliga, peaks ta arvestama, et Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustik ei näe ette kohustuslikku pidamist seda tüüpi protsessides. Ainus erand on asja arutamine kollegiaalse haldusorgani või kohtu koosseisu poolt. Kui sellest hoolimata protokolli peetakse, saab asjaomane isik esitada taotluse sellega tutvumiseks, kuid sel juhul protokolli kohta märkusi ei esitata. Kõiki vastuväiteid, täpsustusi ja märkusi saab menetlusosaline väljendada kaebuses haldusasja lõpliku otsuse peale.