Testamendi puudumisel võetakse pärand vastu tsiviilseadustiku art. 1142 - 1145. Üleminek järgmisele pöördele toimub otseste pärijate pärandist eemaldamise korral; nende kirjalik keeldumine, pärimisõiguse äravõtmine või nende puudumine.
Esimese järgu pärijad
Vene Föderatsiooni õigusaktid näevad ette 8 järjekorda, millest igaüks saab võrdse pärandi.
Artiklis 1142 on öeldud, et esimese järgu pärijateks on pärandaja abikaasa, tema lapsed ja ka tema vanemad. Lapselapsed ja lastelaste järeltulijad aktsepteerivad pärandit esitlusõiguse alusel.
Registreerimata abielu (kooselu) korral saab "vabaabielu abikaasa" pärida ainult tahtega või ülalpeetavana. Lapsed asuvad pärima, kui nende päritolu on pärandajaga seotud ja see on kindlaks määratud perekonnaseaduse kohaselt. Abielu kehtetuks tunnistamise korral on selles sündinud lapsed esimese järgu pärijad. Samuti peetakse esmasteks pärijateks lapsendajaid ja lapsendatud lapsi (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 1147 punkt 1).
Vanemate õigustest ilma jäetud või vanemlikest kohustustest kõrvale hoidvad vanemad on vääritud pärijad (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 1117) ja seetõttu ei kuulu nad ühtegi järjekorda, pealegi ei kaota lapsed ise eelisõigusega pärimise õigust.
Pärandaja ülalpeetavad kodanikud vähemalt aasta enne surma algust vastavalt Art. 1148 muutub ka prioriteetseks ja võrdne ülejäänud osakaaluga.
Pärandi aktsepteerimine
Pärand võetakse vastu täielikult, seda ei saa osaliselt aktsepteerida. Pärimine hõlmab kõiki varalisi õigusi ja kohustusi.
Vastuvõtmine toimub pärast pärimisõiguse kirjaliku avalduse esitamist pärandi avanemise kohas. Taotluse edastamisel teiste isikute poolt või posti teel saatmisel peab dokument sisaldama notari või dokumendi tõendamiseks volitatud isiku kinnitatud allkirja (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 1125). Samuti võib notari kinnitatud volikirja kohaselt vara üle anda igale pärija esindajale, seaduslik esindaja saab vara kätte ilma volikirjata.
Kuus kuud on aeg, mille jooksul pärija saab taotlemisel pärimist taotleda. Pärast seda saavad pärijad avaldusega pöörduda ainult kohtu äranägemisel, kui tähtaeg jäeti mõjuvatel põhjustel vahele.
Edasi määrab kohus kõigi seadusjärgsete pärijate osad. Pärandist loobumise korral peavad pärijad esitama ka kirjaliku notariaalselt tõestatud avalduse.
Pärandi saamisel maksavad pärijad riigilõivu, sõltuvalt pärandajaga suhete tasemest, samuti päritud varast.
Pärijad on vabastatud riiklikest kohustustest: kes elasid surma ajal testaatoriga koos; isikute pärijad, kes surid avaliku teenistuse täitmisel, avalike ülesannete täitmisel ja nii edasi; alaealisi ja teovõimetuid pärijaid, samuti rahalisi hoiuseid pankades ja autoritasusid ei maksustata.
