Majandusvaidluste Lahendamise Menetlus Vahekohtus

Sisukord:

Majandusvaidluste Lahendamise Menetlus Vahekohtus
Majandusvaidluste Lahendamise Menetlus Vahekohtus

Video: Majandusvaidluste Lahendamise Menetlus Vahekohtus

Video: Majandusvaidluste Lahendamise Menetlus Vahekohtus
Video: Taroskopas VANDENIO ženklui 2021 m. gruodžio mėnesiui. Pagrindinių įvykių apžvalga. 2024, Mai
Anonim

Ettevõtluse ja muu majandustegevuse valdkonnas õigusemõistmise, majandusüksuste vaheliste vaidluste lahendamise eelisõigus kuulub arbitraažikohtutele. See õigus on sätestatud Vene Föderatsiooni põhiseaduses ja on föderaalse seadusandlusega ette nähtud. Majanduslike vaidluste lahendamiseks on kehtestatud Vene Föderatsiooni haldusmenetluse seadustik.

Majandusvaidluste lahendamise menetlus vahekohtus
Majandusvaidluste lahendamise menetlus vahekohtus

Kuidas nõue esitatakse

Hagiavaldus, millele on alla kirjutanud hageja või teda esindav isik, esitatakse vahekohtule kahes eksemplaris, millest üks saadetakse kostjale. Hagiavaldusele tuleb lisada maksedokument, mis kinnitab kehtestatud riigilõivu tasumist. Hagiavalduse läbivaatamiseks ja selle kohta kohtuotsuse vastuvõtmiseks määratakse kahe kuu pikkune periood alates päevast, mil vahekohus selle avalduse aktsepteeris.

Hagiavaldus koostatakse APC artiklis 102 kehtestatud reeglite kohaselt. See peab võluval viisil sisaldama kõiki vajalikke üksikasju, mis annavad talle juriidiliselt olulise dokumendi jõu. Nõude tekst võib sisaldada teavet, mis on nõuete aluseks. Need nõuded, kui neid on mitu ja need on omavahel seotud, saab esitada ühes hagiavalduses. Eelseisvad kohtukulud tasub nõude esitanud pool ette.

Pärast kohtuniku avaldusega tutvumist otsustab ta kaasata kohtualuse või muu isiku tekkinud majandusliku vaidluse lahendamisse ning nõuab mõlemalt poolelt dokumente ja tõendeid, mida kohus juhtumi põhjalikuks mõistmiseks vajab. Kohtunikul on õigus kaasata menetlusse kõiki isikuid, kes selles kohtuasjas tunnistajatena osalevad.

Kuidas vaidlusi käsitletakse

Vaidluse võivad läbi vaadata kohtud, mis koosnevad kolmest kohtunikust, kellest üks on eesistuja, või üks kohtunik juhtudel, kui see on seadusega ette nähtud. Igal kohtunikul on teistega võrdsed õigused. Kohtunikud kuulavad hageja ja kostja, kaasatud ekspertide ja tunnistajate arvamust. Koosoleku käik protokollitakse. Kui hageja või kostja puudub kohtuistungilt, jätkatakse seda ikkagi, kui vaidluse saab lahendada ühe või teise puudumisel.

Kohtuistungi eesmärk on jõuda kokkuleppele hageja ja kostja vahel tingimusel, et see ei ole vastuolus Vene Föderatsiooni seadustega ega riku kolmandate isikute õigusi. Kokkulepe vormistatakse kirjalikult, mille kiidab heaks vahekohtu koosseis, kes teeb ka kohtuasja lõpetamise määruse. Otsuse teeb kohtuistung teatavaks pärast kohtuasja arutamise lõppu. See otsus jõustub kuu pärast selle tegemist, kui seda ei ole edasi kaevatud kõrgemasse kohtusse.

Soovitan: