Föderaalseaduste täieliku jõustumise aega arvestatakse nende ametliku avaldamise kuupäevast. On üldine periood, mille jooksul mis tahes seadust peetakse kehtivaks, ja eriajad, mis on ette nähtud määrustes endis.
Juhised
Samm 1
Föderaalseaduste täieliku jõustumise aega Venemaa territooriumil loetakse vastavalt eraldi normatiivaktile, mis reguleerib ka seaduste avaldamise korda. See seadus näeb ette üldreegli, mida kohaldatakse kõigi föderaalseaduste suhtes, kui selle sätted ei sisalda selles küsimuses erireegleid.
2. samm
Näidatud seaduste täieliku jõustumise üldreegel on see, et kõik föderaalseadused hakkavad kehtima kümne päeva pärast nende ametliku avaldamise kuupäevast. Sellest kuupäevast alates on äsja vastu võetud normatiivakt kogu Venemaa Föderatsiooni territooriumil täies jõus. Seaduse avaldamist ajalehes "Rossiyskaya Gazeta", "Vene Föderatsiooni kogutud õigusaktid" ja ka juriidilise teabe ametlikus portaalis peetakse ametlikuks.
3. samm
Mõned föderaalseadused sisaldavad konkreetseid jõustumise reegleid. Sellises olukorras paigutatakse need reeglid normatiivakti endasse ja toimivad ülaltoodud üldreegli suhtes prioriteetses järjekorras.
4. samm
Erieeskirjad üksikute föderaalseaduste jõustumiseks on tavaliselt määruse lõpus eraldi jaotises. Seda jaotist nimetatakse lõpp- ja üleminekusäteteks. Näiteks võib selles jaotises sisalduda reegel, et seadus jõustub 180 päeva pärast selle ametliku avaldamise kuupäeva. Sel juhul kehtib määratud reegel, mitte üldreegel.
5. samm
Mõnikord kehtestatakse föderaalseaduse üksikute artiklite iseseisev jõustumine. Sel juhul on asjakohane regulatsioon ka kirjeldatud viimases osas. See kehtib ainult normatiivakti nendele struktuuriosadele, mis on selles märgitud.
6. samm
Kui föderaalseadus on mahukas, sisaldab endas paljusid sisult erinevaid sätteid, mis praeguses sotsiaal-majanduslikus olukorras peaksid jõustuma erinevatel aegadel, siis selle föderaalse seaduse jõustumise korra kohta tuleb eraldi normatiivakt. seadus on vastu võetud. Tavaliselt on sellel teol ka seaduse staatus, sellega kehtestatakse üksikute normide jõustumise tingimused ja saab kindlaks määrata nende rakendamise korra. Sel juhul on see seadus ülimuslik ka üldeeskirjade ja määruste ees.
