Mis Vahe On Lapsendamisel Ja Eestkosel

Sisukord:

Mis Vahe On Lapsendamisel Ja Eestkosel
Mis Vahe On Lapsendamisel Ja Eestkosel

Video: Mis Vahe On Lapsendamisel Ja Eestkosel

Video: Mis Vahe On Lapsendamisel Ja Eestkosel
Video: Mis vahe on taeval ja põrgul? NÄLG 2024, Aprill
Anonim

Igal aastal jäävad Venemaal tuhanded lapsed täiskasvanute hoolitsuseta. Isiksuse harmooniliseks arenguks ja ka lapse integreerimiseks ühiskonda on vaja tema enda perekonda, kust ta leiab oma vanemad. Lastekodud ei ole võimelised head kasvatama: ainult lähedastega lähedased suhted võivad anda lastele õnneliku elu võimaluse. Võite kas kellegi teise lapse eestkoste seada või lapsendada. Selleks peate teadma, kuidas need seadme vormid erinevad.

Mis vahe on lapsendamisel ja eestkosel
Mis vahe on lapsendamisel ja eestkosel

Juhised

Samm 1

Lapsendamine on lapsepõlves vanemliku hoolitsuseta jäänud laste loodusliku lapsena kasvatamise vorm. Sel juhul omandab lapsendaja kõik vanema õigused ja kohustused. Menetlust reguleerivad mitmed kohustuslikud juriidilised aspektid. Lapsendaja lapsendatud laps peab olema alla 18-aastane ja lapsendaja olema temast vähemalt 16 aastat vanem.

2. samm

Eestkoste on viis vanemate hoolitsuseta jäänud väikelaste (alla 14-aastaste) paigutamiseks. See on ka pärast kohtuotsuse jõustumist töövõimetu kodaniku huvide esindamise vorm. Tegelikult võtab hooldaja lapse oma perre vastu ja kannab tema eest kõrget vastutust. Kuid samal ajal on tema hoolealuse vara käsutamisega seotud mitmeid piiranguid.

3. samm

Seega lahendab eestkostmine ja lapsendamine lapse hooletusse jätmise probleemi, kes on teatud põhjustel kaotanud oma bioloogilise vanema. Lapse kasvatamise eest vastutav isik on koormatud mitmete õiguste ja piirangutega. Siiski on lapsendamise ja eestkoste vahel erinevus ja see on väga märkimisväärne. Võite lapsendada igas vanuses lapse, kes pole täisealiseks saanud. Kui ta on üle 10 aasta vana, on vaja tema nõusolekut. Eestkostet saate seada väikeste laste (alla 14-aastased) ja töövõimetu isiku üle, olenemata tema vanusest.

4. samm

Lapsendaja omandab kõik vanema õigused. Ta võtab lapse oma perre vastu ja võib talle perekonnanime anda. Eestkostja õigused on oluliselt piiratud, esiteks puudutab see eestkostetava vara käsutamist. Lisaks peab ta igal aastal aru andma valitsusasutustele. Lapsendaja on seevastu sellest kohustusest vabastatud.

5. samm

Alaealise lapse eestkoste eest on ette nähtud tasu mitu tuhat rubla (kuus). Lapsendajal ei ole õigust sellisele hüvitisele loota, kuna ta võtab endale kõik lapse kasvatamise õigused ja kohustused. Eestkoste lõpeb automaatselt, kui laps saab 14-aastaseks, või kohtuotsuse alusel. Lapsendamist saab tühistada ainult vanema õiguste äravõtmise korral.

6. samm

Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsendamise ja hooldusõiguse vahe on järgmine:

- lapsendamine on püsiv nähtus ja eestkoste on ajutine, piiratud seaduse nõuete ja lepingu sätetega (kui neid on);

- lapsendajast saab tegelikult lapse vanem ja eestkostja jääb eestkostetava juurde samasuhtes nagu enne teo toimepanemist;

- eestkoste võib olla tasuline ja lapsendamine ainult tasuta;

- lapsendajat saab kontrollida ainult eriteenistus ja eestkostja peab esitama asjaomastele asutustele aastaaruande;

- lapsendamisel võidakse lapse passi andmeid muuta ja eestkoste ajal jäävad need samaks;

- vanema õiguste omandamine on võimalik ainult lapsendamise korral;

- lapsendamine lõpetatakse ainult vanemlike õiguste äravõtmise kohtuotsusega ja eestkoste - seaduses sätestatud juhtudel, olenemata poolte tahtest.

Soovitan: