Igale lapsele on ülioluline omada vanemaid. Erinevatel põhjustel pole see aga alati võimalik. Siis saame rääkida sellise lapse lapsendamisest. Väga tihti ajavad inimesed segamini lapsendamise ja eestkoste.
Juhised
Samm 1
Lapsendamine on lapse isaduse või emaduse registreerimine isikute poolt, kes ei ole tema bioloogilised vanemad. Näiteks kui lapse vanemad surid, jätsid ta maha või jäeti vanema õigustest ilma, võivad lähisugulased saada lapsendajateks. Pärast lapsendamist saab laps lapsendaja pereliikmeks. Lapsendamine omandab püsiva staatuse ja seda on peaaegu võimatu tühistada. Lapse lapsendamisel tehakse sünnitunnistusse kanne tema uute vanemate kohta.
2. samm
Eestkoste on erinevalt lapsendamisest ajutine ja seda rakendatakse 14–18-aastastele isikutele, samuti inimestele, keda kohus on mängude kuritarvitamise või alkoholi- või narkosõltuvuse tõttu piiranud. Seejärel võib kohus oma piirangud tühistada, mis toob kaasa eestkoste lõpetamise. Samuti tühistatakse eestkoste, kui isik saab täieliku teovõime enne 18. eluaastat (näiteks abiellumisel). Eestkoste sisseviimise kohta isiku dokumentidesse ei tehta kandeid.
3. samm
Alaealiste laste jaoks on lapsendamine ja eestkoste üksteist välistavad. Seega võib eestkoste kehtestada juhul, kui inimesel pole vanemaid ega lapsendajaid või kui ta jääb mingil põhjusel vanemlikust hooldusest ilma.
4. samm
Lapsendajad saavad kõik vanemate õigused ja kohustused seoses lapsendatud lapsega. Halduri ülesanded piirduvad eestkostetava õiguste ja huvide kaitsmisega ning tema tehtud tehingute heakskiitmisega, välja arvatud väikesed leibkonnad. Lisaks on käendajal kohtuotsusega piiratud teovõimega isikute suhtes õigus saada nende eest palka, samuti muid sissetulekuid ja käsutada neid oma hoolealuse huvides.
5. samm
Lapsendamisel loetakse inimene lapsendaja pärijaks. See tähendab, et pärast tema surma saab lapsendatud laps vara nõuda võrdsetel alustel teiste pärijatega. Samal ajal ei saa isik, kelle suhtes eestkoste kehtib, eestkostja pärandit taotleda. Erandiks on juhtumid, kui inimene ja tema usaldusisik on üksteise lähisugulased. Selles olukorras on seaduslik pärimine võimalik.
