Võlausaldajate ja võlglastega arvelduste arvestamine on üks võtmevaldkondi mis tahes organisatsiooni raamatupidamisteenistuse töös. Vastastikuste arvelduste lepitamine on peamine raamatupidamisdokument, mida vastaspooled kasutavad vastastikuste kohustuste täitmise kontrollimiseks. See on koostatud registrina, mis sisaldab kõiki toiminguid kaupade saatmiseks, tööde ja teenuste osutamiseks ning nende tasumiseks teatud aja jooksul.
Õigusakti vorm ei ole seadusandlikul tasandil fikseeritud, seetõttu on igal ettevõttel õigus välja töötada oma redaktsiooni versioon, järgides kõiki esmaste dokumentide ettevalmistamise nõudeid. Lepingu ühe poole poolt kahes eksemplaris vormistatud ja volitatud isiku poolt allkirjastatud dokument saadetakse vastaspoolele, kes vastastikuste arvelduste õigsusega kokkuleppel kinnitab selle allkirjaga ja saadab ühe eksemplari tagasi.
Vastuolude ilmnemisel on vastaspoolel õigus aktile alla kirjutada, näidates raamatupidamises esinevaid ebatäpsusi, või lisada dokumendile oma arvelduste register. Aktile allakirjutamisest keeldumine tähendab, et võlgnik ei tunnista kohustuste olemasolu vastaspoole ees.
On tungivalt soovitatav lepitusaruanne jätta juhtudel, kui pooled teevad pidevalt koostööd ja plaanivad tulevikus olemasolevaid lepinguid pikendada ning sõlmida neile täiendavaid lepinguid. Seda dokumenti nõutakse ka olukordades, kus toote, töö või teenuse maksumus on kõrge ja müüja tasub ajatamise.
Kui kokkuleppe osapooltel on vastastikused kohustused üksteise ees, siis olles nende kinnitamiseks koostanud lepitusakti, saavad nad need kompenseerida. Lisaks säästab vastastikuste kohustuste registri olemasolu aega esmaste dokumentide otsimisel, kui on vaja selgitada vastaspoolte vahelisi arveldusi. Poolte allkirjastatud lepitusdeklaratsioonid kinnitavad finantsaruannete koostamisel ka võlgnevuste ja võlgnevuste jääke aruandeperioodi lõpus ja järgmise perioodi alguses.
Hoolimata asjaolust, et lepitusaruannet ei saa kohtus kasutada tehingu ja selle alusel võla olemasolu tõendina, saab seda kasutada aegumistähtaja pikendamiseks ja nõuete sissenõudmise võimaluste suurendamiseks. Kui käes on allkirjastatud lepitusakt, mis tegelikult tähendab, et vastaspool tunnistab oma võla, pikendab võlausaldaja ajavahemikku, mille jooksul ta saab võlgniku rahade maksmiseks kohtusse kaevata. Sellisel juhul on väga oluline kontrollida, kas selle isiku volitused, kelle allkiri dokumendil on, kehtivad.
