Kodaniku surma hetkest tekib pärimissuhe. Kõigepealt tuleks kogu vara üle anda pärandaja lastele, abikaasale ja vanematele. Seadusjärgsed taotlejad saavad pärida pärast isa surma alles pärast pärimisasja algatamist, sõltumata selle tegeliku vastuvõtmise ajast.
Juhised
Samm 1
Pärandi avamine toimub surnud kodaniku alalises või põhilises elukohas. Sellise elukoha fakti kinnitavad notarile esitatud dokumendid, mille on välja andnud registreerimisasutused. Kui pärandaja elu- või registreerimiskoht pole teada, avatakse pärand päritud vara asukohas.
2. samm
Erinevalt isikutest, kellel seaduse järgi on igal juhul õigus kohustuslikule pärandiosale, ei saa kohtu poolt kõlbmatuks pärijaks tunnustatud kodanikud pärast vanema surma pärandit vastu võtta.
3. samm
Pärimismenetluse alustamiseks peate saama kätte kodaniku surmatunnistuse. Dokumendi väljastab perekonnaseisuamet või kohaliku omavalitsuse territoriaalorgan, kui registripidajat pole.
4. samm
Edasi peab pärandi omandamise õigusega kodanik koostama nõuetekohaselt pärandi vastuvõtmise avalduse või pärimisõiguse tunnistuse väljastamise avalduse. Kõik need taotlused esitatakse pärandi avanemise kohas notarile või ametnikule, kes on volitatud väljastama pärimisõiguse tõendi. Taotluse saab esitada isiklikult, teise isiku kaudu (näiteks messengeri kaudu) või saata posti teel.
5. samm
Kui esitatud avalduses ei ole pärandisse siseneda soovija allkiri notariaalselt kinnitatud, siis loetakse, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg ei ole mööda läinud, kuid pärand on vastu võetud. Sellise avalduse puhul pärimisõiguse tunnistust siiski ei väljastata.
6. samm
Pärija saab kasutada oma pärimisõigust ilma notari või muu volitatud ametnikuga ühendust võtmata. Sellisel juhul peab ta pärandi tegelikult aktsepteerima. Sellist heakskiitu väljendatakse näiteks juhul, kui pärija on oma kulul maksnud pärandvara ülalpidamise kulud või tasunud surnu võlad omal kulul. Kuid hiljem on kohtus vaja tõendada, et tema sooritatud toimingutest ilmnes tema tahe saada testaatori õigusjärglaseks.
