Kohtukulud on mõnikord olulised ka varaliste nõuete puudumisel. Parem on lahendada konfliktid ilma kohtusse pöördumata.
Riigilõiv (riigilõiv) on tasu, mida maksavad kodanikud ja organisatsioonid, kui nad pöörduvad riigiorganite poole, sealhulgas erineva tasemega kohtute poole. Templi- ja kohtukulud on kohtukulud.
Kohtusse pöördumisel määratakse riikliku tollimaksu suurus föderaalsel tasemel Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklite 333.21 ja 333.22 järgi ning see sõltub nõude suurusest. Kui juhtumi läbivaatamise käigus nõuded muutuvad (kuni kõigi varaliste nõuete täieliku keeldumiseni), suurendatakse või vähendatakse riigilõivu summat. Seejärel maksab hageja vahe või tagastatakse talle enammakstud summa pärast kohtuprotsessi lõppu. Tagastamismenetlus on täpsustatud Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklis 333.40.
Juhtumi kostjat tunnistatakse tasu maksjaks, kui juhtumit ei otsustata tema kasuks. Hageja on antud juhul vabastatud tasu maksmisest. Kui enne vahekohtu otsuse tegemist saavutatakse sõbralik kokkulepe, tagastatakse hagejale pool tasutud riigimaksust. Kui kokkuleppeleping on kohtu poolt heaks kiidetud või kostja rahuldab hageja nõuded pärast vahekohtusse pöördumist vabatahtlikult, ei ole makstud tasu tagastatav.
Riigilõivu saab maksta panga kassas või sularahata arvelduskonto kaudu. Maksekviitungis täidetakse reeglina kõik üksikasjad ja jääb ainult summa sisestamine. Näiteid kviitungi täitmise kohta leiate alati kohtumaja teadetetahvlitelt. Pöörake erilist tähelepanu eelarve klassifikatsiooni koodi (BCC) kviitungi või maksekorralduse välja õigele täitmisele. Praegune KBK riigilõivu tasumiseks kohtusse pöördumisel 18210803010011000110.
