Vene Föderatsiooni kohtusüsteem näeb ette juhtumite läbivaatamise instantside poolt, mis määratakse kindlaks vastavalt nende funktsioonidele: kohtuasja sisuliste otsuste tegemine, selle seaduslikkuse ja kehtivuse kontrollimine, kontroll järelevalve korras. Tsiviil-, kriminaal- ja vahekohtumenetluses algab juhtumite läbivaatamine esimese astme kohtus.
Esimese astme kohus on kohus, kes uurib istungil tõendeid, teeb kindlaks juhtumi asjaolud ja asjaolud ning teeb nende kohta otsuse. Kriminaalmenetluses käsitletakse juhtumeid kõigepealt kohtualuse hukkamõistmise või õigeksmõistmise eesmärgil. Tsiviil- ja vahekohtumenetluses lahendatakse nõude rahuldamise või sellest keeldumise, selle tõendamise või tõendamatuse küsimused.
Esimeseks astmeks võivad olla kõik kohtud, sealhulgas kohtusüsteemi kõrgeimad astmed, välja arvatud apellatsioonikohus ja ringkonnakohtu föderaalsed arbitraažikohtud. Enamus tsiviil- ja kriminaalasju lahendavad kõigepealt linna- ja ringkonnakohtud, rahukohtunikud ning vahekohtumenetluses - Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluva üksuse vahekohtud. Kõige keerukamaid juhtumeid arutatakse sisuliselt Föderatsiooni moodustavate üksuste (vabariigid, territooriumid, piirkonnad jne) kõrgeimates kohtutes ning erijuhtumid võivad langeda Vene Föderatsiooni ülemkohtu menetlusse.
Kriminaalasju saab esimeses astmes arutada kohtunike koosseisu kolmes versioonis:
- üks kohtunik (föderaalne või kohtunik);
- üks kohtunik ja 12 vandekohtunikku;
- 3 föderaalset kohtunikku.
Enamasti teostab tõendite uurimist ja otsuse vastuvõtmist üks kohtunik, kuid süüdistatava taotlusel saab esimese astme kohtu moodustada kollegiaalses vormis.
Esimeses tsiviilasja arutades on kohus kohustatud ära kuulama poolte ja teiste juhtumis osalevate isikute selgitused, tunnistajate ütlused, ekspertarvamused ning uurima kirjalikke ja asitõendeid. Esimeses astmes toimuva kriminaalmenetluse käigus viiakse läbi kohtualuse, kannatanute, tunnistajate ja teiste protsessis osalejate ülekuulamine, asitõendite uurimine ja kirjalike tõendite uurimine jne. Arbitraažiprotsessis uurib kohus majandustüli või riigivõimu ebaseadusliku teo olemust, arvestab kirjalikke tõendeid ja kuulab ära poolte selgitused.
Esimese astme kohtus tsiviil- ja vahekohtuasjades kaalumise tulemuste põhjal tehakse otsus ja kriminaalasjades - kohtuotsus. Protsessi käigus saab kohus teha määrusi ja korraldusi. Kõiki esimese astme kohtu otsuseid saab edasi kaevata kassatsiooni korras või edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
