Vene Föderatsiooni tsiviilõigusaktid näevad ette sellised mõisted nagu ühine osa ja ühine ühisvara. Kaasomandi korral kuulub mis tahes vara omandiõigus kahele või enamale subjektile aktsiate kaupa. Selgub, et ühisomandi korral on igal subjektil teatud osa vara omandis. Aktsia suurus kehtestatakse kas seadusega või poolte kokkuleppel. Kui aktsiaid ei täpsustata, peetakse neid võrdseteks.
Juhised
Samm 1
Kui pooled pole omavahel kokku leppinud, võib iga osaleja pöörduda kohtusse nõudega eraldada oma osa ühisvarast. Tuleb meeles pidada, et võib olla rahul, kui aktsiat saab eristada mitterahaliselt. Kui seda on võimatu teha, on üksusel, kes on deklareerinud nõude eraldada osa ühisvarast, võimalus saada teatud summa raha või muud hüvitist oma sellises omandis oleva osa väärtuse eest. Deklareerides talle hüvitise maksmise tingimuse, on teised osalejad kohustatud maksma talle tema osa maksumuse. Rahalise hüvitise suuruse määrab poolte kokkuleppel ja nõusoleku puudumisel kohus kaebaja nõudmisel. Hüvitise suurus peab vastama vaidluse ajal ühisvara turuväärtusele. Kohus on kohustatud arvestama eksperthinnangut, muid konkreetse juhtumi jaoks olulisi asjaolusid.
2. samm
Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik nägi ette erandi üldreeglist, s.t. hüvitise maksmine sellise nõude esitaja nõusolekul on võimalik siis, kui tema osa ühisvaras on ebaoluline, selle eraldamine on ebareaalne, subjektil pole huvi ühisvara kasutada. Kui need kolm asjaolu tuvastatakse, võib kohus selle osaleja nõusoleku puudumisel määrata ühisvara mitterahalise osa eraldamise asemel hüvitise maksmise.
3. samm
Sarnane olukord tekib ka siis, kui sellisele majandusüksusele eraldatakse vara suuremas või väiksemas summas kui tema osa ühisvaras. See eraldatud vara erinevus tasandatakse asjakohase rahasumma või muu hüvitise maksmisega. Kuna see lahknevus võib olla nii osakaalu suurendamise kui ka vähenemise suunas, siis on kas väljapaistev üksus või teised ühisvaras osalejad (sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest) kohustatud maksma rahalist hüvitist.
