Oma seadusliku abikaasa surma üle elanud naisel on täielik õigus oma abikaasa järele pärida, nii vastavalt tahtele kui ka esimeses järjekorras vastavalt seadusele. Pärimisküsimuste lahendamisel mängib olulist rolli ka abieluleping, kui see on sõlmitud.
Milline vara kuulub pärandisse
Pärilik mass hõlmab nii abieluaastatel koos omandatud vara kui ka abikaasa individuaalset vara. Tema isiklik vara hõlmab järgmist:
- kogu oma vara, mis tal oli enne abiellumist;
- abielu ajal talle kingitused;
- isiklikud esemed, välja arvatud kallid ehted ja luksuskaubad;
- kõik, mis on omandatud enne abiellumist kogunenud rahaga;
- intellektuaalse tegevuse tulemused.
Kõik ülaltoodud on pärast mehe surma täielikult ja täielikult pärinud naine.
Ühiselt omandatud vara
Kui isikliku vara pärib täielikult naine, siis läheb ühiselt omandatud vara naisele üle ainult 50%. Ülejäänud 50% jaotatakse teiste pärijate vahel.
Ühiselt soetatud vara sisaldab:
- abielus omandatud vara;
- tööjõutulu;
- intellektuaalse töö maksed;
- pensionid, hüvitised, hüvitised, tasud, hüvitised, sotsiaaltoetused jne.
Oluline on teada, et abielulepingusse võib märkida hoopis teistsuguse korra ühiselt omandatud vara määramiseks. Ja kui selline kokkulepe on olemas ja notari kinnitatud, on vaja kindlaks määrata ühiselt omandatud vara vastavalt abielulepingu tähele.
Pärimine seaduse järgi
Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik näeb ette 8 pärimisliini. Esimese etapi pärijad on: mees või naine, lapsed, vanemad ja lapselapsed. Kogu abikaasa järele jäänud pärand tuleb jaotada võrdselt esimese etapi pärijate vahel.
Pärimine tahte järgi
Elu jooksul on igal abikaasal õigus jätta testament, mille järgi jaotatakse pärast tema surma järelejäänud pärilik mass. Samal ajal on abikaasal õigus pärandada kogu isiklik vara kellelegi. Ja ühiselt omandatud - ainult 50% piires.
See tähendab, et ühiselt omandatud varast kuulub abikaasale ainult pool, millest ta saab pärast oma surma oma äranägemise järgi käsutada.
Testamendi kirjutamisel on vaja arvestada mõningate nüanssidega. Seega peavad alaealistel ja puudega pärijatel, samuti puudega vanematel, abikaasadel ja ülalpeetavatel olema kohustuslik osa pärandist. Neil on õigus saada vähemalt 50% aktsiast, mis neil oleks olnud testamendi puudumisel.
Kodanikuabielu
Tsiviilabielu või kooselu ilma suhete registreerimiseta perekonnaseisuametis ei mõjuta mingil moel võimalust ühiselt soetatud vara pärimiseks ühelt kaaslaselt. See tähendab, et naine ei saa ühiselt omandatud pärandit nõuda.
Erandiks on puudega ülalpeetavad, kes on enne surmapäeva elanud lahkunuga koos vähemalt 1 aasta. Samuti võib vabaabielust naine või abikaasa pärida vara tahtega.
