Aktsiaseltsi juhil on laialdased volitused lepingute sõlmimiseks, esmase dokumentatsiooni allkirjastamiseks jne, lisaks täidab ta tööandja ülesandeid. Ettevõtte juhi surm ei halvata alati tema tegevust, sest aktsiad kuuluvad tsiviilõiguse kohaselt päriliku massi hulka, mistõttu võivad tema pärijad surnud aktsionäri asendada.
Aktsiaseltsi direktori surma korral antakse organisatsiooni juhtimine üle aktsionäride üldkoosolekule. Kui aga surnud ettevõtte juht oli ainus aktsiate omanik või valdas kõige rohkem aktsiaid, saab ettevõte normaalselt toimida hetkest, kui pärijad sisestavad oma aktsiatele pärimisõiguse.
Artikli 4 lõike 4 kohaselt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 1152 järgi loetakse aktsiad pärijate omandisse alates pärandi avanemisest, sõltumata selle tegeliku vastuvõtmise ajast. Kuid pärijad saavad osaleda aktsiaseltsi asjaajamises alles pärast seda, kui nad on teinud aktsionäriregistrisse kande nende kui aktsiate omanike kohta. Sellise kande tegemiseks peab pärija esitama avalduse registripidajale, kes kolme päeva jooksul kas muudab registris muudatusi või keeldub põhjendatult uue kande tegemisest. Sellise keeldumise saab edasi kaevata kohtus.
Seega, et pärijad saaksid aktsiaseltsi täisliikmeteks, on vaja pärimisõiguse tõendit ja selles osas aktsionäride registris muudatusi.
Juhul, kui surnud aktsionäri pärijad ei deklareeri end ega loobu pärandist, tunnistatakse aktsiad aegunud varaks ja lähevad riigile ning aktsionärina tegutseb föderaalne riigivara haldamise agentuur.
Ettevõtte töö säilitamiseks eelmises režiimis on veel üks viis: enne pärija määramist saab aktsiaid hallata notari määratud usaldusisik.
Pärijatel, kes on sõlminud aktsiatega pärimisõigused ja kantud aktsionäride registrisse, ei ole õigust vaidlustada neid otsuseid, mis tehti enne ettevõtte liikmeks saamist.
