Alimentide maksmine on üsna tavaline praktika juhul, kui lapse vanemad mingil põhjusel koos ei ela. Sellega kaasnevad mitmed juriidilised probleemid, mida peate teadma.
Vajalik
- - pass;
- - abielu või lahutuse tunnistus;
- - abielu- või lahutustunnistuse koopia;
- - lapse sünnitunnistus;
- - lapse sünnitunnistuse koopia;
- - taotlus (valimi järgi);
- - taotluse koopia;
- - elamuosakonna tõend lapse registreerimise kohta.
Juhised
Samm 1
Õigus saada lapsetoetust antakse pärast lapse sündi ja kuni lapse täisealiseks saamiseni (18 aastat). Pärast seda perioodi on võimalus koguda varasemate aastate elatisraha võlgnevusi, kui neid on. Võlgade tagasimaksmise küsimus tõstatatakse kohtus kolmeaastase ajavahemiku jooksul või sõltumata tasumata jätmise ajast, kui võlgnik on tagaotsitavate nimekirjas.
2. samm
Ühel vanematest, lapsendajal (kui ta on üksi), hooldajal või eestkostjal (või eestkosteasutusel) ja asutuse administratsioonil, kus laps kasvatatakse, on õigus esitada nõue lapse sissenõudmiseks. elatisraha. Juriidiliselt leitakse, et alimentide saamisest keeldumine on lapse huvidega vastuolus olev tegevus ja nende saamiseks meetmete võtmine on kohusetundliku vanema või teda asendava isiku ülesanne.
3. samm
Alimentide suuruse määrab kohus. Need laekuvad pärast maksude maksmist igakuiselt palkadest ja muudest sissetulekutest (toetused, preemiad, stipendiumid, ettevõtlustulu jne). Kui maksja viibib parandus- või raviasutuses või kui ta on sunnitud tegema parandustöid, makstakse elatisraha kogu töötasust välja, arvestamata nendes asutustes elatisraha kinnipidamisi ja kohtu kehtestatud mahaarvamisi. Kohtumäärusega tehtavate maksete summat saab suurendada (kui maksja palk on madal ja lapsetoetuse arvutamise standardskeem ei kata lapse vajadusi) või vähendada (muul juhul).
4. samm
Lastel, kes on tunnistatud töövõimetuks või vajavad rahalist abi, on õigus koguda alimente pärast kaheksateistkümnendat eluaastat. Vanemad on kohustatud selliseid lapsi hoolitsema, hoolimata sellest, kas neil endil on alimentide maksmiseks piisavalt vahendeid. Erandjuhtudel (raske haigus, vigastus) võib kohus lapse ülalpidamiseks koguda täiendavaid vahendeid.
5. samm
Nõude saab esitada nii hageja kui kostja elukohas. Samal ajal riigilõivu ei maksta. Kui kohtualuse elukoht ei ole teada, paneb kohtunik ta siseküsimuste organite kaudu tagaotsitavate nimekirja ja lapsevanem saab pöörduda sotsiaalkindlustusametite poole palvega suurendada igakuist hüvitist. Nõudele on lisatud koopiad (vastavalt asjaosaliste arvule) ja mõlema poole sissetulekut kinnitavad dokumendid. Elatis makstakse välja alates nõude esitamise hetkest ja kui selgub fakt, et kostja hoidus maksetest varem kõrvale, võib eelmise perioodi (mitte üle kolme aasta) vastavad summad tagasi nõuda.
