Mõni reaalsusnähtus, mis toimub isiku tahtest sõltumatult, võib olla õigussuhete muutumise või lõpetamise tekkimise eeltingimus. Need nähtused on seotud juriidilise fakti mõistega, nimelt selle mitmekesisusega - sündmusega.
Juriidiline fakt on õigusriigi hüpoteesides kinnitatud konkreetne eluolu, mille tekkimisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed õigussuhete tekkimise, muutumise või lõpetamise näol.
Juriidiliste faktide klassifitseerimise peamisteks kriteeriumiteks peetakse õiguslike tagajärgede olemust ja õigussuhetes osalejate tahet.
Inimese tahtele alluvaid nähtusi nimetatakse toiminguteks ning sündmused, mis tekivad peale inimese tahte ja teadvuse, on juriidiliselt olulised faktid.
Nii toimingud kui ka sündmused, juriidilised faktid võivad põhjustada erinevaid tagajärgi, selles osas liigitatakse need: seadusandlikeks (õigus üleujutuse ohvritele materiaalsele abile), seaduste muutmisele (õppemaksu muutus algusega). uus õppeaasta), lõpetamine (abikaasa surm toob kaasa abielu purunemise), kinnitavad, taastavad ja õiguslikud takistused.
Sündmused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks.
Absoluutsete sündmuste hulka kuuluvad loodusõnnetused (maavärinad, üleujutused jne) ja muud loodusnähtused (rikete teke, maalihked, meteoriidikukkumine jne).
Omakorda tekivad suhtelised sündmused katsealuste tahtel, kuid arenevad nende tahtest sõltumatult. Näiteks on mõrvatud inimese surm suhteline sündmus, kuna sündmus ise (surm) tekkis mõrtsuka tahtliku tegevuse tagajärjel, kuid samas oli see sündmus patoloogiliste muutuste tagajärg ohvri kehas., ei sõltu enam tapja tahtest.
Tsiviilõiguslikes suhetes on oluline sündmuste eristamine absoluutseteks ja suhtelisteks. Niisiis, kui tagajärgede põhjuseks on suhteline sündmus, siis tehakse alati kindlaks, kas sellest tulenevad tagajärjed on põhjuslikus seoses inimese tegevusega.
Ajastuse kui juriidiliste faktide võib seostada ka suhteliste sündmustega. Tähtaja saabumine või lõppemine moodustab, muudab või lõpetab automaatselt kodanikuõigused ja -kohustused ning toob kaasa tsiviilõiguslikud tagajärjed. Näiteks omandamise aegumise tähtaja möödumisest saab kellegi teise asja omandiõiguse saamise põhjus ning kohustuse täitmisega viivitamine toob kaasa võlgnikule või võlausaldajale vastutuse kehtestamise.
