Riigivara vargust on paljude sajandite jooksul peetud ühiskonnas üheks levinumaks ebaseaduslikuks teoks.
Riigivarguse subjektiivset külge iseloomustavad alati isekad eesmärgid ja otsene kavatsus. Selle kuriteo toime pannud isik võib olla nii terve mõistusega inimene, kes on jõudnud 14-aastaseks, kui ka juriidiliste isikute ametlikud esindajad.
Selle varguse teema on riigivara. Riigivarguse objektiivsus seisneb mis tahes riigivara salajases varguses.
Kas valitsuse vargused pannakse toime salaja või avalikult?
Riigivara vargust peetakse salajaseks, kui:
- vargus pandi toime omaniku äraoleku ajal;
- vargus pandi toime omaniku (antud juhul riigi ametliku esindaja) juuresoleku ajal, kuid see pandi toime talle märkamatul viisil.
Statistika kohaselt pannakse valitsuse vargused enamasti toime riigiametnikele märkamatult.
Kohtupraktikas tõstatab riigivarguste lõpuleviimise hetke kindlaksmääramise küsimuse lahendamine sageli palju ebaselgeid punkte. See sõltub paljudest väga erinevatest asjaoludest, näiteks: riigivarguse toimumise koht ja konkreetne olukord, varastatud riigivara olemus ja väärtus ning kurjategija motiivid ebaseaduslikult arestitud riigivara edasise saatuse kohta. Sageli on olukordi, kus riigivargused algavad ainult salaja.
Kui vargus oli salajane või avalik, tuleks lähtuda kahest põhikriteeriumist: subjektiivsest ja objektiivsest.
Riigivarguse objektiivne ja subjektiivne kriteerium
Objektiivne kriteerium näitab, kas riigi ametlikud esindajad on sellest vargusest teadlikud. Subjektiivne kriteerium iseloomustab antud varguse toimepanija vaimset suhtumist valitud varguse toimepanemise meetodisse, mõistmist, kas ta tegutseb avalikult või salaja.
Millal on valitsuse vargus lõppenud?
Valitsuse vargust peetakse täielikuks, kui seda saab lugeda täielikuks. Sel juhul saab üsna ilmseks, et süüdlane arestis riigivara ja sai ebaseaduslikult võimaluse sellest oma äranägemise järgi käsutada.
Kes kannatab valitsusvarguste all?
Riigivarguse tagajärjed saavad täiesti ilmseks nii riigi ametlikele esindajatele kui ka kõigile selles riigis elavatele kodanikele. See pole üllatav, sest enamasti riivavad riigivargused peale riigieelarve ka iga selle riigi kodaniku heaolu, kelle suhtes selline vargus toime pandi.
