Tsiviilkoodeks sätestab kaubandusorganisatsioonide õiguse müügilepingu sõlmimisel kehtestada mis tahes hinna, juhindudes turutingimustest ja iga konkreetse tehingu tingimustest. Kuid on olemas lepingute vorm, mida teatud tingimuste täitmise korral peetakse avalikuks, sellisel juhul saab iga ostja pool toote või teenuse fikseeritud hinnaga.
Riigihankelepingu tingimused
Riigihankelepingu tüüpilised õiguslikud tunnused on toodud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklis 426. See on tsiviilleping, mille sõlmis müüja - kaubandusorganisatsioon, kes teeb teatud tüüpi töid ja mida ta peab pakkuma kõigile, kes pöörduvad tema kui ostja poole. Koodeks sisaldab jaekaubandust, ühistranspordiga vedu, sideteenuseid, energiavarustust, meditsiini-, turismi- ja hotelliteenuseid sellist tüüpi töödele.
Lepingu avalikuks tunnistamiseks peab see vastama kõigi selliste lepingute tunnustele. Need märgid on:
- lepingu subjektide koosseis, mida piiravad ainult kaupade, ehitustööde või teenuste müüja ja ostja-tarbija;
- äriettevõte osutab oma teenuseid ja tegutseb kõigi füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes pöördusid selle poole ostjana;
- igale ostjale üks kaupade, ehitustööde või teenuste maksumus.
Hankelepingu eelised ostjale
Niisiis lubab seadus lepingut avalikuks tunnistada mitte ametlikel põhjustel, vaid eespool loetletud oluliste omaduste põhjal, mille olemasolul võib mis tahes ostu-müügilepingu klassifitseerida avalikuks. See on väga kasulik ostjale, kes saab sel juhul lisahüvesid, mida tavalise lepingu sõlmimisel tal pole. Sellisel juhul on ostja tarbija ja tema suhtes kehtib seadus "Tarbija õiguste kaitse".
Selles seaduses klassifitseeritakse tarbijateks ainult üksikisikud, kes ostavad kaupu või tellivad teoseid ja teenuseid oma isiklikeks vajadusteks. Kas juriidilist isikut võib pidada tarbijaks Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 426 ei ole täpsustatud, kuid mõnes riigihankelepingute sõlmimist käsitlevas põhimääruses ei ole üldse viidatud sellele, kes selliste lepingute objektiks võib olla. Selle põhjal järeldavad õigusteadlased, et kui seda pole konkreetselt ette nähtud, saavad tarbija-ostjana tegutseda nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Näiteks majapidamisteenuste ja pangahoiuste riigihankelepingutes on konkreetselt sätestatud, et sellisel juhul saavad tarbijad olla ainult üksikisikud.
Hankelepingu eseme - ostja - tunnustamine tarbijana annab talle õiguse oodata hinnaalandust, kui ta kuulub kodanike privilegeeritud kategooriatesse, lisaks ei saa kommertsorganisatsioon-müüja keelduda temalt lepingu sõlmimisest. Juhul kui järgneb lepingu sõlmimisest põhjendamatu keeldumine, on tarbijal õigus kahju ja moraalse kahju hüvitamisele.
