Suhtlemine on erinevate inimeste vaheliste kontaktide arendamise protsess, mis tekkis ühistegevuse tulemusena. Suhtlemine hõlmab erinevat tüüpi teabe vahetamist, ühe strateegia väljatöötamist, üksteise tajumist. Moodsate juhtide tõsiseks probleemiks on inimestevahelise suhtluse halvad teadmised või isegi teadmatus.
Üldine kommunikatsioonimudel juhtimises
Juhtimisteoorias puudub praegu ärikommunikatsiooni üldmudel. Täpselt sama, mis selle ühtset määratlust pole. Kuid enamik teadlasi mõistab seda kontseptsiooni kui suhtlemisprotsessi, mis toimub konkreetsele tulemusele suunatud teabevahetuse kaudu. Selline vahetus toimub sihipärase tegevuse käigus.
Mõned juhtimise ja juhtimise valdkonna teadlased rõhutavad suhtluse määratlemisel põhjuslikke eesmärke ja funktsionaalset sisu. Nad eristavad eraldi ärikommunikatiivset suhtlust, mis toimub sümboolsete vahendite abil. Selle põhjuseks võivad olla tegevuse vajadused ning see on suunatud ka muutuste tegemisele tegevuses oleva partneri käitumises ning semantilistes ja isiklikes koosseisudes.
Suhtlusetapid
Suhtlust juhtimises võib jagada mitmeks etapiks.
Esimese etapi määrab suhtlusvajadus. See julgustab kontakti teiste inimestega.
Teine etapp keskendub selle suhtluse eesmärkidele, vahetu suhtluse olukorras.
Kolmas etapp on kommunikatsiooni sisu kavandamine. Selles etapis määrab inimene sageli alateadlikult, mida vestluspartnerile öeldakse.
Neljas etapp on otsekontakt. Vestluskaaslased vahetavad arvamusi, fakte ja ideid. Selle etapi tulemuseks on tagasiside, see tähendab, et kohandatakse suhtlemisstiile, -meetodeid ja -suundi.
Suhtluse rakendamise probleemid juhtimises
Peaaegu kõik selle probleemi uurijad nõustuvad, et töötajate omavaheline aktiivne suhtlemine võib olla lahendus kõigile organisatsiooni probleemidele ja muredele. Justkui rohkem sellist suhtlust võib tekkida vähem erinevaid probleeme või need lahendatakse palju kiiremini. Sellesse äristrateegiasse tuleb suhtuda ettevaatusega. Lõppude lõpuks võivad sellise lähenemisega juhid või kogu organisatsioon tervikuna muutuda ülekoormatud keskusteks mitmesugustele ja arvukatele küsimustele vastamiseks ning seetõttu absoluutselt mittevajaliku teabe hoidlasse.
Teine äärmus, mis võib põhjustada tarbetuid probleeme, on meeskonnas minimaalne erinevate kanalite arv suhtlemiseks. See ei saa vähendada teabe hulka, vaid vastupidi, viia need maa-alustesse keskustesse, mis mõjutab otseselt juhtide tehtud otsuste kvaliteeti.
