Pärija poolt mööda läinud tähtaja pärandi vastuvõtmiseks saab ennistada kohtu kaudu või kohtuväliselt. Lisaks võib pärijat pidada pärandi vastuvõtjaks isegi siis, kui kõik seaduses sätestatud tähtajad on aegunud.
Hilinenud pärija avaldusel võib kohus pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistada või tunnistada pärija oma otsusega pärimisõiguse sõlminuks. Kuid sellises kohtuasjas peab pärija tõendama, et ta jäi tähtajast maha mõjuval põhjusel: komandeering, haigus vms. Samal ajal saab pärija pöörduda kohtusse tähtaja ennistamise avaldusega kuue kuu jooksul alates hetkest, mil tähtaja puudumise põhjused on kadunud.
Kui kohus sellise taotluse rahuldab, määrab ta oma otsuses kindlaks kõigi pärandiosade pärandiosad. Kohtulahendi olemasolu korral pole pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks vaja pöörduda notari poole, sest otsus on aluseks kinnisvaraõiguse riikliku registreerimise registrite muutmisele.
Kõik notari poolt varem välja antud pärimisõiguse tõendid tunnistatakse kehtetuks. Kui notaril ei õnnestunud sertifikaate välja anda, siis nende registreerimine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni.
Tähtaja ületanud pärija kohtuväline menetlus pärandi vastuvõtmiseks eeldab ülejäänud pärijate kirjalikku nõusolekut. Selline nõusolek nõuab pärandi avanemise kohas notariaalset kinnitamist ja selle võib koostada ühe pärandina vastu võtnud pärija ühe dokumendina või eraldi avaldusena.
Kohtuväliselt saab tähtaja ületanud pärija igal ajal pärida. Selline pärimine pole aga võimalik, kui üks pärimisõiguse vormistanud pärijatest ei nõustu tähtaja ületanud isiku pärandi vastuvõtmisega.
Kuna tähtajast möödunud pärija pärimisõiguse kandmine võib viia teiste pärijate osade suuruse muutumiseni, tühistab notar varem välja antud pärimistunnistused asjakohase otsuse andmisega.
Sellise otsuse ja ka uue tunnistuse alusel tehakse muudatusi õiguse riikliku registreerimise registris.
Pärijate vahelise kokkuleppe alusel saab värskelt päritud isikule eraldada tema osa pärandvarast mitterahaliselt või maksta rahalist hüvitist.
