Laim on algselt laialt levinud valeandmete nimi, mille eesmärk on inimese diskrediteerimine. See võib olla suuline või kirjalik, ainsus või missa. Advokaatide sõnul on kohtus tõestamine, et olete laimu ees, üsna problemaatiline. Selle kuriteo eest on kurjategijat siiski võimalik kohtusse kaevata.
Laimu tõestamise raskus seisneb selles, et sellist kuritegu võib kergesti segi ajada solvanguga. Seda hindab seadusandlus palju lihtsamalt ja sellega ei kaasne reaalset karistust kinnipidamise näol.
Kohtuasja esitamiseks spetsiaalselt artikli 129 "Libel" alusel kohtusse peate koguma kõik tõendid hoolikalt. Teave, mis laimab isiku au ja väärikust ning kuulub kriminaalkoodeksi artikli alla, tuleb dokumenteerida. Näiteks võivad need olla ajaleheväljalõiked, teleprogrammide salvestused, ajaveebid ja postitused Internetis, avalike esinemislehtede koopiad jne. Kui sellise teabe leidmisega on probleeme, näiteks on ajaveeb või postitus kustutatud, võite pöörduda saidi administratsiooni poole palvega saada abi vajalike andmete taastamiseks.
Juhul kui laimamise avalikustas üks isik teisele ilma kolmandate isikute kohalolekuta, on tema osalemist kuriteo toimepanemises tõendada peaaegu võimatu. Seetõttu on vaja salvestada kõik sellelt isikult saadud andmed diktofoni või varjatud kaamera abil.
Isiku laimamise eest kohtusse kaevamiseks on vaja selgelt eristada laimavat teavet tavalistest solvavatest sõnadest. Nii näiteks ei peeta fraasi "rumal õpilane" laimuks, isegi kui üliõpilane on erinevate auhindade laureaat ja tohutu hulga diplomite omanik. Kui inimese kohta öeldakse, et ta varastas haiglas olles oma raamatupidamisosakonna kassast raha ega saanud sealt välja, siis võib seda juba laimu pidada.
Laimu esitajalt ei saa siiski tasu küsida, kui ta levitab teavet, ehkki see õõnestab teise inimese mainet, kuid samas on teave tõene. Samuti, kui inimene teatas teise kohta käivast teabest, pidades seda usaldusväärseks. Ja kurjategija karistamine ei toimi, kui tema levitatud valeandmed ei halvusta teise mainet.
