Enamikus ettevõtetes töötab välismaalaste palgatud tööjõud. Kuid samal ajal seisavad nad silmitsi suure hulga probleemidega, mis on seotud nii välismaalaste õigusliku seisundi kui ka välisriigi kodaniku jaoks vajalike dokumentide kättesaadavusega.
Juhised
Samm 1
Kõigepealt on välisriigi kodanik kohustatud väljastama tööloa territoriaalsetes ametiasutustes.
2. samm
Pärast tööloa saamist on tööandja kohustatud teatama territoriaalsetele ametiasutustele, et tema ja välistöötaja vahel on sõlmitud kümneks päevaks tööleping. Edaspidi peab tööandja teavitama töökohas asuvat riiklikku migratsiooniteenistust, et ta on palganud välisriigi kodaniku.
3. samm
Lisaks saab töötaja ise migratsiooniteenistuselt vastava loa taotleda. Samal ajal ei ole ta kohustatud näitama ettevõtet, kus ta tööd saab.
4. samm
Töö jaoks eriloa väljastamine kestab reeglina mitte rohkem kui kümme tööpäeva alates välisriigi kodanikult avalduse saamisest, et talle on väljastatud dokumendid, mis võimaldavad tal töötada antud riigis.
5. samm
Ühe kuu jooksul on välisriigi kodanik kohustatud ohtlike haiguste puudumise korral läbima meditsiinilise komisjoni, mis seaduse kohaselt ei võimalda tal selles riigis töötada. Lisaks peab välistöötaja esitama narkokliiniku tõendi, mis kinnitab, et ta pole narkomaan. Äärmuslikel juhtudel tühistatakse tööluba.
6. samm
Loa, mis lubab välisriigi kodanikul töötada kauem kui ühe aasta, võib väljastada ka isikut tõendava dokumendi esitamisel migratsiooniteenistusele. Vastava loa andmisest keeldumise korral saab välisriigi kodanik selle otsuse kohtusse kaevata kolme tööpäeva jooksul alates teate saamisest.
