Elatis on kohtu poolt hageja kasuks kindlaksmääratud rahasumma, mille maksab vanem, kes ei ela lapsega koos viimase täisealisena. Alimentide suurus määratakse protsendina kogu kostja sissetulekust või fikseeritud summana, sõltuvalt laste arvust. Alimentide summat saab suurendada või vähendada, mille määrab ka kohus.
Juhised
Samm 1
Pärast seda, kui hageja on esitanud õigusasutustele avalduse alimentide sissenõudmiseks kostjalt, teeb kohus otsuse ja määrab nende suuruse. Kui kostjal on stabiilne sissetulek, määratakse Vene Föderatsiooni perekonnaseaduse kohaselt elatisraha suurus protsendina kogu tema sissetulekust: 25% 1 lapse kohta, 30% 2 lapse kohta ja 50% 3 või enama eest lapsed. Kui kostjal puudub töökoht ja püsiv sissetulek, siis määratakse alimentide suurus kindlaksmääratud rahasummas, mis sõltub kostja teiste alaealiste laste kohalolekust või puudumisest, tema tervislikust seisundist ja muudest sama olulistest põhjustest.
2. samm
Alaealise lapse ülalpidamiseks vajaliku elatisraha suurendamiseks peab hageja pöörduma õigusasutuse poole vastava avaldusega, kus tuleb ära näidata põhjused, mis ajendasid teda seda toimingut tegema. Näiteks juhul, kui ta saab teavet kohtualuse varjatud lisatulu kohta. Sel juhul peaksid õigusasutused tegelema tõendite otsimisega.
3. samm
Lisaks on hagejal õigus taotleda elatise suurendamist, kui lapsel on tõsiseid terviseprobleeme, mis vajavad kallist ravi. Sel juhul võib kostja välja mõista, maksta kuni 50% meditsiiniteenustele kulutatud summast.
4. samm
Juhul kui kostjal on madal sissetulek ja alimentide suurus ei ole lapse tavapäraseks ülalpidamiseks piisav, võib kohus alimentide summat suurendada. Sel juhul pole kostja materiaalsed võimalused antud juhul olulised.
